Üks grupp autoreid mainib, et kreekakeelne sõna "skepsis" tähendavat "kahtlemist" või koguni kinnitab, et ka termin "skeptitsism" pärineb sellest samast kreekakeelsest sõnast. Teised aga ütlevad, et termin "skeptitsism" on tuletatud sellest samast kreekakeelsest sõnast "skepsis", mis tähendavat hoopiski "vaatlust" või "küsitlemist" või ka "kaalutlust". Ent kolmandad väidavad koguni, et see tuleneb hoopis kreekakeelsest sõnast "skeptikos", mis tähendavat "vaatlev", "uuriv" või isegi "kritiseeriv". Skeptitsism on filosoofiline õpetus ja tunnetus-teoreetiline printsiib, millele on iseloomulik kahtlemine teadmiste usaldusväärsuse ja objektiivsuse tegelikkuse tõese tunnetamise võimalikkuses. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana Kreeka koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal
Skeptitsismi on nimetatud ka agnostitsismiks. Sellisel juhul nimetatakse skeptitsismiks kahtlemist teadmise võimalikkuses. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks kuigi see sõna tähistab ka lihtsalt kahtlejat inimest, kellele on omane skepsis. Sõna skepsis tähistab ka skeptitsismi (seda põhiliselt antiikfilosoofia skeptiliste koolkondade nimetusena). Hilisantiikajal tähendas skeptik filosoofi, kes kõige kohta otsustustest hoidub. Sõna skeptik pärineb kreeka keelest (skeptikos ,,vaatlev, uuriv"). Põhimõtteliselt tuleks iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofiatraditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Ka sõna skepsis tähendas algul lihtsalt ,,põhjalikku uurimist".
Referaadi koostamisel on kasutatud kokku viite allikat. Nendest neli moodustavad raamatud ning üks on internetiallikas. 1 SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis, mis tähendab täpsemalt järele vaatamist, kontrollimist, otsimist. Skeptitsismi pooldajat nimetatakse skeptikuks. Sõna skeptik pärineb kreekakeelsest sõnast skeptikos, mis tähendab ,,vaatlev" või ,,uuriv". Argiteadvuses on levinud ettekujutus skeptikust kui kõiges kahtlejast. Tavatähendusest tuleb siiski eristada sõna filosoofilist tähendust. Põhimõtteliselt võiks iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofia traditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja
Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem kannatus; niisamuti peame paljusid kannatusi naudingust paremaks kui teame, et neile järgneb suurem nauding . Niisiis, iga nauding on meile loomupäraselt hüve, kuid mitte iga naudingut ei tule valida, samuti nagu iga kannatus on pahe, kuid mitte igast kannatusest ei tule hoiduda Skeptikud. ( skeptikos- vaatlev, uuriv) Skepsise all mõistetakse hoiakut, mis ei luba uskuda midagi, mis pole tõestatud (selles mõttes on ta tänapäevase teadusliku mõtlemise aluseks). Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse rajas Pyrrhon (365- 275 e.Kr), kes Makedoonia Aleksandrit tihtilugu tema sõjaretkedel saatis, oli avastanud, et paljudel maadel on inimestel omapärased mõttekonstruktsioonid, mis ei ole iseenesest ebaloogilised, kuid lähtuvad hoopis teistsugustest eeldustest
kreeklaste ehk hellenitena. Sellele aitas kaasa ühise kreeka keele (koinee) välja kujunemine. 3. Kosmopolitism ehk enda maailma kodanikuna määratlemine 4. tekkisid uued kultuuri keskused Aleksandria Egiptuses, mis hakkas isegi Ateenat varjutama. Hellenistlikud õpetused: 1. skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia 2. epikureism 3. stoitsism SKEPTITSISM Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos. Rajajaks Pyrrhon (360-270 eKr). Sõnastas skeptitsismi kõige paremini- kunagi ei saa midagi kindlat väita, kuna alati on võimalik leida vastuväide. Seetõttu on parem, kui ei võeta seisukohta. Mitte kunafgi ei saa kindlalt öelda, et asjad on nii või teisiti, asjad näivad meile niimoodi. Pyrroni kuulsaim õpilane oli Timon, kes ütles ,,Kas mesi on magus, seda ma ei tea, kuid mulle tundub ta magus". Kui puudub seisukoht, siis tagab see hingerahu.
Zenon vastust võlgu, üteldes: Ka peksa saada oli sulle saatusest määratud. 4) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 128 138 http://www.hot.ee/indrme/skeptiku.htm Skeptikud moodustasid VanaKreeka filosoofilise koolkonna, mille rajajaks on Pyrrhon Elisest (u 365 275 e.m.a). Argiteadvuses on levinud ettekujutus skeptikust kui kõiges kahtlejast. Tavatähendusest tuleb siiski eristada sõna filosoofilist tähendust. Sõna skeptik pärineb kreeka keelest (skeptikos vaatlev, uuriv). Põhimõtteliselt tuleks ju iga filosoofi nimetada skeptikuks, sest enne otsustamist selle või teise seisukoha kasuks on ta asja uurinud. Kuid filosoofia traditsioon seostab sõna skeptik sellise mõttetargaga, kes ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Kreeka filosoofskeptik Sextus Empiricus (200 250 m.a.j) kirjutas peamistest filosoofia koolkondadest nii:..