kahtlemata vähem aega olnud majanduslikult ning kultuurselt areneda. Tihtipeale osutab mõni näpuga riikide nagu Rootsi ja Soome peale, kiites nende majanduspoliitikat, üldist heaolutaset ning hüvitisi, rääkimata miinimumpalgast ning pensionist. Justkui oleks tegu paradiisiga, kus elu on tuhat korda parem võrreldes siinsega. Mõnes aspektis võib see tõepoolest tõde olla, kuid arvestama peab palju tegureid. Eestil on vedanud naabritega, vähemalt Soomega. Ajapikku on saadud palju tuge skandinaavlastelt, nagu näiteks põhjariikide pankade kaudu. Eesti Panga ebastabiilsuse perioodil sekkusid tugeva fundamendiga Skandinaavlaste pangad, mis lõid korda majja Eestis. Nendega kaasnes krooni tugevnemine, mille tagajärjel eesti majandus kokkukukkumist ära hoiti. See kõik on tore, et Eestis on valitsevateks pankadeks välismaised, kuid kuidagiviisi peab ka oma majandust ehk eksporti suurendama. Ühel päeval, kui välismaa investorid otsustavad
Algselt oli see päev aga pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti südamlikke kingitusi. Erinevate tähtpäevade pidamine on väga tore ja hea viis oma perega olemiseks. Hea on see, et vanemad tähtpäevad on eestlaste jaoks veel säilinud, nendest peetakse lugu ja olenemata uuendustest ei kao need kuhugi . JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21.detsember) ja said läbi kolmekuningapäeval (6. jaanuaril). Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba
elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool. Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning tihedam läbikäimine. Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest. Põllundus ja karjandus Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu
umbes 60 000 elanikku (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Rahvastiku enamikud moodustavad eskimote ja eurooplaste segunemisel kujunenud gröönlased. Lisaks elab saarel taanlasi ning eskimoid. Asustus paikneb peamiselt läänerannikul. (Aader et al, 1970) Kokku on Gröönimaal 18 linna ja umbes 60 muud väiksemat asulat, kus elab tavaliselt 30-75 inimest (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]). Eskimotelt on gröönlastele pärinenud omapärane primitiivne kultuur. Skandinaavlastelt ja taanlastelt, kellega eskimod varajaselt kokku puutusid, omandasid nad ristiusu, pinnapaigalise 4 asumisviisi ja teatud määral euroopaliku tsivilisatsiooni. (Tammekann et al, 1930) Peamiselt teenivad gröönlased elatist kalastamisega ja loomade küttimisega. Olulisel kohal on ka maavarade kaevandamine. Tähtsamad maavarad on krüoliit, pruunsüsi ja plii- tsingimaak.
Selle eest taheti Katariinat hukata, kuid see osutus raskeks, sest sekkusid jumalikud väed. Nii nurjus tema rattale tõmbamine ning tal raiuti pea maha, kuid tema kehast voolanud vere asemel piim. Nõnda sai püha Katariina sümboliks ratas, kuid seotud on ta eelkõige piimaga. Usuti, et just tema aitab sünnitavaid naisi. JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud" on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21.detsember) ja said läbi kolmekuningapäeval (6. jaanuaril). Jõulukommetes peegeldub kõik eesti talupojale oluline. Kurjade jõudude tõrjumiseks pandi välja erilisi tõrjuvaid märke, need olid ristikujulised ja tähendasid päikest. Jõuluõhtul prooviti ka ennustada. Koju oodati esivanemate hingi, loomadele pakuti leiba.
Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile. Ristiusk oli 1000.a. paiku vallutanud pea kogu asustatud Euroopa, v.a. balti ja soome sugu rahvaste alad loodes. Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride laiendamist lääne ja loode suunas soome sugu rahvaste poolt asustatud aladele. Aastatel 1030 vallutati eestlaste asula Tarbatu ( Tartu ) ja ehitati sinna Jurjevi nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised. Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli
Kivikirstkalmed on täiesti uut tüüpi kalmed. Senit unneme Eesti alal ainult selliseid matusepaiku, kus surnud olid maetud maa sisse. Kivikirstkalmed aga on maapealsed ehitised maapealsed hauakambrid. Nende konstruktsioon: ring ümber, keskel kirst millesse on sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega. Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on saadud ilmselt eeskuju skandinaavlastelt ja neid leidub Saaremaal Sõrves ja Harjumaal Vaos. Pronksiajal on kultuurisidemed muutundu tunduvalt tihedamaks. Antud matusepaigad pole aga tavalised, neil on olnud olulisem tähendus. Hakati tahuma puid, millest sai ehitada paadi või laevataolist asja. Skandinaaviast on teada pronksiajast ka kaljujooniseid ja neil esineb ka pilte laevadest. Seega võib arvata, et siis hakkas Läänemerel ka laevaliiklus. Lohukivid neil on väikesed kuni kümne sentimeedtrise läbimõõduga lohukesed
annaabi.ee 
