*kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles) *igal aastal valiti 5 riigiametnikku ehk efoori *kujuneb v lja otsene demokraatia * range kodanikukasvatamise süsteem, mille eesm rgiks *poliitilised liidrid p rinesid peamiselt aristokraatide hulgast oli tagada spartiaatide sjaline üleolek alistatud elanikkonnast *riigi huvid olid esiplaanil, kodaniku igused ja individuaalsus teisej rgulised
korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lpeb ka eestlaste muistne vabadusvitlus. 4) Phjused: a) Eestisse tehti lhikese perioodi vltel hulganisti sjaretki, millest pooltele suudeti vastata; b) Sjaline lekaal oli vastasel, kuna neil olid elukutselised sjamehed, kes olid hea vljappe ja kogemustega ning kasutasid tolle aja kige paremat ja tiuslikumat relvastust (ammud). Pidevalt said nad oma vgesid tiendada; c) Lisaks sakslastele tuli videlda ka sjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis ka mjuvimas rooma-katoliku kirik; d) Vallutajad kasutasid ra alistatud rahvaid liivlasi, latgale, keda sunniti sjakikudele eestlaste vastu; e) Eestlaste
Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr) Hetiidid judsid esimesena riikluse tasemele umbes aastal 1700 eKr rajati vimas riik peallinaga Hattusa, millele allutati Mesopotaamia phjaosa ja Süüria. Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja, veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi
jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti
Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al-Amara juures mberpiiratud Briti vgi pidi 28. aprillil Trgile alla andma. Suurbritannia lekaal ji psima ka prast Jti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mlemad pooled kuulutasid lahingu oma viduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti (admiral J. Jellicoe) ja Saksa sjalaevastiku (admiral R. Scheer) peajud. 1916. aasta hirmsates heitlustes ei saanud kumbki pool lekaalu, kuid aasta lpuks oli sjaline initsiatiiv Antandi kes. Kuigi Keskriigid olid purustanud Rumeenia, ei kompenseerinud see Verduni lahingu kaotamist. Mereblokaadi tttu kannatasid Keskriigid suuremat toidu-, tooraine- ja kttepuudust kui Antandi riigid. Austria-Ungari oli kurnatud, slaavi rahvaste vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sjavsimuse tttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kigi Keskriikide nimel ettepaneku sda lpetada ja slmida rahu. Antandi riigid lkkasid selle tagasi. 1916
nii ei j ka aristokraatia siin psima. Ikka juhtub kunagi nii, et snnivad vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda hindama peaks. Nii kujunevad nad vheharituteks ja suureks kasvades ei kuula enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu. Need on inimesed kelle hinges domineerib sakas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka hiskonnas domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust
nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja sja lppu (13 saj. eKr.) kogunesid aga Mükeene ja Väike-Aasia kohale tumedad pilved. Aastatepikkused puaperioodid Kesk- ja Luna-Euroopas olid phjustanud kohutava näljahäda, mille tulemusena hakkasid rändama terved rahvad. Selle rahvasterände mitme laine tagajärjel vallutati u. a.1100 viimased mükeenlaste asulad. Algas Kreeka ajaloo tume ajastu, millesse uued valguskiired tungisid alles 8.saj.eKr
annaabi.ee 
