· Publikule jääb mulje, et siurulased on boheemlaslikud ja hoolimatud · "Meil on tähtis oma loova vaimu avaldamise võimalus, ja kõik muu on kõrvalise tähtsusega...Meie ei nõua publiku tähelepanu nagu miskit tänu, sest meie oleme loond kõigepealt iseenese jaoks, ilma kellegi muu pääle mõtlemata. Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud." Tuglas · 1919. a avaldas Gailit pamfleti "Sinises tualetis daam", milles pilas siurulikku armastusluulet ja ründas isiklikult Tuglast, Underit ja Adsonit. Seejärel lahkus koos Visnapuuga. · Täienduseks võeti Alle ja Barbarus, mis rühmituse lagunemist ei peatanud Looming · Jätkas Noor-Eesti uusromantilist suunda · Taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjutust · Enesekeskne ja subjektiivne · Värvikas ja tulemusrikas · Isiklikud tunded ja elamused · Kontrastiks sõjaaegsele eluolule · "Siuru on mureta linnuke, kes hüppab oksalt
aega. On nii realistlik kui psühholoogiline romaan. Sõnastused muutuvad lihtsamaks ja teosed pildirikkamaks. Kirjanduslikke rühmitusi väga palju ei teki, sest polnud tuumikgruppe, kes oleks leidnud ühise keele ja oleks olnud rahulolematud. Oli Kirjanike Liit nagunii. 30ndate alguses kujuneb Kirjanduslik Orbiit, kuhu kuulusid Sütiste, Jakobson, Hiir. Nad leidsid, et eesti kirjandus jätkab liiga palju ilustamist, esteeditsemist, siurulikku stiili. Nad nõudsid elulähedust kõik peaks olema võimalikult tõepärane ning Eesti- keskne. Niimoodi kuulutati Tammsaare, Suits ja Tuglas aegunuteks ning kultuurkapitali raha raiskajateks. Tammsaare oli nende arvates vanamoodne, kujutas liiga palju maaelu. See rühmitus elavdas kirjanduselu, nagu ikka teravad ütlused tegid. Muutused tulid seoses Pätsi vaikiva ajastuga. See mõjutas rohkem perioodikat, hakati pooldama isamaalist, rahvuslikku kirjandust
See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas. Selge oli, et kõik liikmed olid just rühmituse kaudu saavutanud kirjandusliku tunnustuse (kuigi vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk kirjandustegevuse elavdamine oli kandnud vilja
mingit võimalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. Siuru jätkas paljus N-E uusromantilist suunda, osa Siuru liikmeid olidki tuttavaks saanud N-E kaudu. Siuru peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks Gailiti "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas. Selge oli, et kõik liikmed olid just rühmituse kaudu saavutanud kirjandusliku tunnustuse (kuigi vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk – kirjandustegevuse elavdamine – oli kandnud vilja. Nii likvideeritigi Siuru ametlikult 1920.a. jaanuaris. Pilet 17 1
ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit vöiumalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas. Selge oli, et kõik liikmed olid just rühmituse kaudu saavutanud kirjandusliku tunnustuse (kuigi vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk kirjandustegevuse elavdamine oli kandnud vilja
Siurulased tõlgendasid ajasündmusi kui anarhiat ja kaost, millest väljumiseks polnud mingit vöiumalust. See katastroofitaju kutsus esile intensiivse elamise ja nautimise vajaduse. S jätkas paljus NE uusromantilist suunda, osa S liikmeid olidki tuttavaks saanud NE kaudu. S peamine teene on luulekultuuri jätkuv tõus. Isiklikud vastuolud olid suisa loomulikud (Gailit ja Alle kirjutavad pamflette rühmitusekaaslaste aadressil, näiteks G "Sinises tualetis daam", milles pilatakse siurulikku armastusluulet ja solvatakse Tuglast, Underit ja Adfsonit lausa isiklikult), samuti oldi eriarvamusel kirjanduse edasise arengu suundade osas. Selge oli, et kõik liikmed olid just rühmituse kaudu saavutanud kirjandusliku tunnustuse (kuigi vastuvõtt oli üsna erinev: noorsugu toetas, vabameelsed kriitikud nägid nende loomingus ainult riivatusi) ning nende peamine eesmärk - kirjandustegevuse elavdamine - oli kandnud vilja. Nii likvideeritigi S ametlikult 1920.a. jaanuaris.
annaabi.ee 
