draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud.
etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? · farss - labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu · jant - lihtne lühike naljalugu · skets- lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant · vodevill - Vodevill välistab rämeduse, see on kerge komöödia kupleede ja tantsunumbrite, keeruliseks aetud intriigi ja vaatajat naerutava dialoogiga. · satiir - mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või
draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud.
- Karakterkoomika keskmes 1 tegelane. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüpi: teeskleja, hoopleja, narr. - Situatsioonikoomika keeruline koomika loomisviis, kus luuakse naljakad olukorrad, nt commedia dell' arte. Nende mängimine on näitleja jaoks treeningu eest. - Sõnakoomika koomiline efekt luuakse veidrate väljenduste, ebakohasuse, murdekeele, metafooride kaudu. Komöödia alazanrid: · farss olustikulised, põhiliselt situatsioonikoomikal rajatud tekstid. Juured keskajast, kui piibliteemaliste suurte näidendite keskel olid farsilaadsed etendused. Algselt tähendas vaimuliku draama koomilist vahepala. · jant jäme situatsioonikoomikal põhinev näidend. Eesti teater on arenenud külajandist. · vodevill peenem, peenutsev kõrgklassikoomika. Kerge komöödia kupleede, tantsunumbrite, keerulise intriigi ja lõbusa dialoogiga. · skets lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, lühem kui jant.
Koomikas naeruvääristatakse tavaliselt ühiskonnas taunitud nähtusi sõltuvalt ühiskonna muutumisest võivad komöödiad aeguda. Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki Farss labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel, tüüptegelasel põhinev naljalugu. Jant lihtne lühike naljalugu Skets lõbus-irooniline lühinäidend, dialoog, tavaliselt lühem kui jant Satiir ühikonna teravmeelne või irooniline hukkamõist Tragikomöödia, must komöödia tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad teosed Draama tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline vahetuvad Määratlused draama sees: Karakterdraama keskmes on tegelaste kujutamine
ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. · Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks võrdlused on tõhusad kõnekeele vürtsitajad. Mõistatuse mõte on olnud kuulajaid nii lõbustada kui õpetada. Kõige vanem rootsi keeleaja mõistatuste-kogu on üles kirjutatud 14.sajandil ja see on ladinakeelne. Sarja "Soomerootsi rahvaluule" neljandas osas on avaldatud üle tuhande mõistatuse. Suurima rühma moodustavad pärismõistatused ning teise, küll väiksema rühma nn.
Eepilistes loitsudes püütakse loodetud tulemust saavutada analoogilise jutustuse abil. Salaloitsud on peaaegu eranditult esinenud kirjalikult, amulettidele ja loitsupaberile kirjutatuna. Kirjatähemaagia kasutamisel moodustati salaloitse, millest tuntuim on "ABRACADABRA". Vanasõnad ja mõistatused Paljud on laenatud ladinakeelsetest kirjalikest allikatest-Piiblist ja antiikkirjanikelt. Rohkem kohalikku koloriiti on vellerismides, neis on märkimisväärne osa situatsioonikoomikal ja samuti ka igapäevastel, maalähedastel joontel. Vanasõnad ja kõnekäänud, nagu näiteks võrdlused on tõhusad kõnekeele vürtsitajad. Mõistatuse mõte on olnud kuulajaid nii lõbustada kui õpetada. Kõige vanem rootsi keeleaja mõistatuste-kogu on üles kirjutatud 14.sajandil ja see on ladinakeelne. Sarja "Soomerootsi rahvaluule" neljandas osas on avaldatud üle tuhande mõistatuse. Suurima rühma moodustavad pärismõistatused ning teise, küll väiksema rühma nn