mõtted tulid tagasi. Lõpuks andsin talle tema murega seoses natuke nõu ja lohutasin teda. Mul oli väga raske teda kuulata ja mitte midagi vahele öelda, kuid arvan, et nii on parem, sest tervet lugu teada saades suutsin seda teistmoodi analüüsida kui ainult ühte osa teades. Vahepeal peabki kõik ilusti ära kuulama ja alles, siis oma järeldused tegema ja nõu andma. Ülesanne 2: Ümbersõnastamistehnikad Katseta ümbersõnastamisehnikaid: situatiivset ümbersõnastamist ja nn. pikka ümbersõnastamist. Kirjelda mida tegid ja kuidas see õnnestus. Analüüsi, milliseid järveldusi saad antud kogemusest teha. Kasutasin vennaga pikka ümbersõnastamist, et saada teada, miks tal koolis pahandused olid. Vestlesime temaga ja tuli välja, et ta oli koolis märkuse saanud. Alguses ütles ta mulle lihtsalt, et õpetaja on jumala tont. Küsisin talt: Nii et sa sa arvad, et see õpetaja on tont?
Ma kuulsin naabrinaiselt, et ta oli siit poest saanud väga häid ja lastepäraseid raamatuid super soodsa hinnaga. Ma sooviksin selliseid ilusate värviliste piltidega ja lühikeste sõnadega raamatuid." Raamatupoe müüja ümbersõnastus: ,,Ma sain teist aru, et te soovite raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Et need raamatud võiksid olla ilusate värviliste piltidega, lühikeste sõnadega ja soodsa hinnaga." Mina: ,,Jah! Just selliseid!" Proovisin situatiivset ümbersõnastamist mitmes olukorras. Situatsioon, mille siinkohal kirja panin, oli loomulik ja mitte kunstlikult esile kutsutud. Mulle tundub, et enamik poemüüjaid on saanud väga hea koolituse, kuidas kliendiga positiivselt ja osavõtlikult suhelda. Pikk ümbersõnastamine. Vestlus minu ja perekodu kasvataja vahel. Perekodu kasvataja: ,,Mulle tundub, et perekodu lapsi kõrvaldatakse koolist kergekäelisemalt, kui kodulapsi
nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit. Niisiis, prantslastel on olnud termiin ,,argoo", inglisekeelne vaste on ,, slang", aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu ,,zargoon". Mis puudutab eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna ,,släng" 1968.aastal ajakirjas ,,Mana". (Tender KK1994: 293)
analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Võrdlev-ajalooline keeleteadus - 19.saj Euroopas, pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Deskriptiivne linvistika - tihedalt seotud sadade Põhja-Ameerika mandri põliselanike keelte uurimisega. Keelesüsteemi autonoomsus - keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist kontekstuaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest. (ei arvestata nt murdeerinevusi, situatiivset varieerumist ja idiolektsust) Keeletüpoloogia - keelte struktuurijoonte võrlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Struktuaalne keeleteadus e strukturaallingvistika - 20.saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina.
The world Hypotheses Bentley `49 - avaldas selle raamatu üleval pool Trait- käitumise põhjused on isiku omadustes, mis toimivad sõltumatult kk-st, mis on eri inimestel erinevalt väljendunud ja ka geneetiliselt kaasa antud( autoritaarsus, tunnetatud kontroll - kas kontrollib ise või keegi kontrollib väljaspoolt) selle käsitluse raames võib vaadata ka arengulist järjestust - psühhoseksuaalsed või mingid muud E. Erikson - Taani päritolu Am. psühholoog kas on üks v mitu situatiivset põhjust, muutus on interaktsiooni vastasmõju tagajärg, mitte aga nende nähtuste seesmine omadus, muutust võime aga kirjeldada kui mingit seisundit ajateljel, me registreerime toimunud muutusi vaadeldes seda situatsiooni erinevatel ajahetkedel, oluliseks jooneks on see, et et need muutused pole teleoloogilised see on filosoofia üks gategooria, see väidab, et asjadel on mingi lõppseisund, mille poole püüelda,
neid tuleb pidevalt tagant utsitada ja kontrollid, sellised inimesed väldivad vastutust, teevad vaid niipalju, kui neilt nõutakse. Y-tüüpi inimesed on initsiatiivikamad, võimelised ise endale tööülesandeid püstitama ja nendega hakkama saama, meeldib võtta vastutust. Ouchi leidis, et Jaapani firmad on X kultuuris ja USA firmad Y kultuuris. Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria. 2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v
while managing conflict Goleman includes a set of emotional competencies within each construct of EI. Emotional competencies are not innate talents, but rather learned capabilities that must be worked on and can be developed to achieve outstanding performance. Goleman posits that individuals are born with a general emotional intelligence that determines their potential for learning emotional competencies Situatiivset emotsiooni kontrollimist on raske teha. Miks emotsionaalne intelligentsus? P.Shaver, M.Ainsworth (California Ülikool): suheteprobleemid ca pooltel ameeriklastel. Nende uuringu kohaselt: ca 25% nn "suhetevältijad": ebamugavus seoses emotsionaalse lähedusega, raskused teise usaldamisega, ja tunnete jagamisega, kalduvad tundeid maha suruma. Raskused lähisuhete ehitamisel
1. Milles ma pean edu saavutama? 2. Mida ja kuidas ma pean saavutama? 3. Mida ma pean kliendi elus saavutama? Kõik omaks võetud kokkulepped formuleeritakse kirjalikult võtmetulemuste plaanil või kaardil (nö. kirjalik leping ülemuse ja alluva vahel). Tulemusjuhtimise dokumentidena kasutatakse tavaliselt: võtmetulemuste plaani, ülesannete plaani, isiklike võtmetulemuste ajalise planeerimise graafikut. Tulemusjuhtimisel rakendatakse tavaliselt situatiivset juhtimist (SJ) (vt. ka lisad 4-5). SJ lähtub konkreetsest situatsioonist st. juhtimine peab olema väga paindlik sest olukord määrab probleemidele lähenemise ja lahendamise viisid ning meetodid. SJ nõuab juhtide vastavat valmisolekut ja pidevat arendamist (eestvedamise ja mõjutamise oskused ja teadmised). NB! Juhi omaduste hulgas rõhutatakse eriti loovust ning keskkonna oluliste sise- ja välismõjurite ning tegurite tunnetamist. SJ komponendid: 1
annaabi.ee 
