Alkoholi tarbimine Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi õpilaste seas Küsitlus Sugu M/N Martin Trumm Klass ...... 1. Kas oled tarvitanud alkoholi oma elus? Jah / Ei 2.Kui oled joonud alkoholi , siis millist kas lahjat või kanget alkoholi või mõlemad 3.Mis vanuses alustasid alkoholi tarbimist? Vastus:.......... 4.Mis sa arvad , miks noored tarbivad alkoholi? Selgita............................................................................................... 5.Mis on alkohol sinu arvates? Selgita................................................................................................ 6.Kui tihti tarvitad sa alkoholi? kord nädalas , mitu korda nädalas , mitu korda kuus 7.Mis põhjusel sa tarvitad alkoholi? Selgita:....
Tänavaküsitlus Sissejuhatus Koostasin Karjääriõpetuse tunni raames tänavaküsitluse teemal ,,Arvuti kasutamine". Küsitluse viisin läbi Järvamaal. Vanusegruppi, keda küsitlema hakkasin ei määratlenud. Küsimustiku läbis 20 inimest, ning küsimusi oli kokku 6. Analüüs/küsimustik ,,Kas teil on kodus arvuti ning internet?" 3 Jah on mõlemad Ainult arvuti 17 Analüüs/küsimustik ,,Mis tüüpi arvutit kasutate?" 7 Lauaarvuti 15 Sülearvuti Tahvelarvuti 9 Analüüs/küsimustik ,,Kas kasutate arvutit igapäevaselt?" ...
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 ENERGIAJOOGID 4 1.1 Koostisained 4 1.1.1 Kofeiin 4 1.1.2 Tauriin 5 1.1.3 Glükoronolaktoon 6 1.1.4 Guaraana...
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus....................................
Tallinna Kunstigümnaasium UURIMUSTÖÖ MART SAARE OSA EESTI MUUSIKAAJALOOS Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mart Saare lapse - ja koolipõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.1 Lapsepõlv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 1.2 Kaansoo külakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.3 Suure-Jaani kihelkonnakool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare eda...
Arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid hakkasid kreeklastel kujunema pärast tumedat ajajärku 8. sajandil eKr. Tähtsaimad nendest olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ning Sürakuusa. Kujunenud linnriigid olid sageli omavahel sõjajalal, mille põhjuseks oli asjaolu, et ükski linnriik ei soovinud näha teise muutumist nii võimsaks, et see hakkaks ohustama tema iseseisvust. Linnriigid erinesid üksteisest paljuski ka valitsemissüsteemide poolest. Kuivõrd ja kui suurel määral erinesid üksteisest Ateena ja Sparta valitsemissüsteemid leiab käsitlemist alljärgnevalt. Sparta näol oli tegemist riigiga, kus riigi kodanikud spartiaadid moodustasid tervest riigi elanikkonnast vaid märkimisväärse osa. Ülejäänud elanikkonna moodustasid spartiaatide ülemvõimu all olevad perioigid ning heloodid. Sparta range sõjaline sisekorraldus ongi arenenud asjaolust, et spartiaadid pidid kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu a...
Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni
Olla või mitte olla Tihtipeale tekib inimestel dilemma, kas olla või mitte olla. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest antud fraasi saab tõlgendada väga mitmeti. Tegemist võib olla lihtsa ja tänapäevase murega– kas minna reede õhtul välja, või jääda koju ning teha ära vajalikud tööd– või hoopiski sügavamõttelisema probleemikäsitlusega, ja sellisel juhul võib mängus olla ka inimelu. Lisaks eeltoodule mahub kahe äärmuse vahele ka olemise kui iseendaks jäämise mõte. Antud teemal on sobilik tõmmata paralleel Hamletiga. Ühest vaatenurgast seisis Hamlet valiku ees, kas lõpetada enda vaimsed piinad kannatusterohkes maailmas, või elada edasi ning võidelda õigluse nimel seni, kuni saabub sisemine rahu ja vaimu tahtmine. Otsust langetada ei olnud lihtne, kuna ta ei saanud kindel olla milleski
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt)
annaabi.ee 
