Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub sapipõide ja ühisapijuha kaudu 12sõrmikusse. Kõhukelme, seinmine, sisusmine, Ühismaksajuha, maks, kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline
bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide seedeprotsessid jõuavad lõpule. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket, mis omakorda tekitab lainelist kontraktsiooni. Jaguneb: umb-, käär- ja pärasooleks. 83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine kõhuseina vooderdav kõhukelme, sisusmine kõhuõõne elundeid kattev kõhukelme. Kõhukelmeõõs seinmise ja sisusmise kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. 84. Kõhukelme duplikatuurid Esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena. Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeteks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest
ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator.
seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator.
Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja
2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad seal, kus liikumisel tekkinud surve jaotub paljudele väiksematele luustikuosadele. Lameluu on õhukesed ja laiad ning sisaldavad rikkalikult kollageeni. 4
Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e. peritoneaalõõs (cavitas peritonealis) – nii seinad kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e. parietaalne peritoneum (peritoneum parietalis) – see osa vooderdab seinu b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs :
Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk.
Nende pind on alati niiske. Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades on ka mingeid näärmeid. Serooskelmed vooderdavad keha õõsi, mis ei ole otseselt väliskeskkonnaga ühenduses. Serooskelmed moodustavad: üks epiteelirakkude kiht, basaalmembraan ja selle alune sidekude subserooskude e subseroosa. · Parietaalne leste seinu vooderdab seinapidine · Vistseraalne leste elundeid katab sisusmine Nimetused: · peritoneum e kõhukile kõhuõõnes · pleura e rinnakelme e kopsukile kopsude ümber · perikard südame ümber Serooskelmede ülesandeks on võimaldada keha õõnte elunditel töö käigus üksteise ja seina peal libiseda libisemise hõlbustamiseks toodavad seroosvedelikku. Süniovaalkile vooderdab: · liigeseõõnte neid sisepindu, mis pole kaetud kõhrega · sünoviaalpaunade sisepindu · sünoviaaltuppede sisepindu
annaabi.ee 
