aitab omakorda tuua uusi ideid ja teadmisi haridusellu. Õpetaja on see, kes ise muutudes annab järgmisele põlvkonnale edasi uusi, jätkusuutlikku maailma toetavaid väärtushoiakuid. Õpetajale ei ole jätkusuutlikus arengus midagi uut, pigem on tegemist naasmisega loomuliku hariduse juurde. Õpetajatel oleks soovitav mõtiskleda, kuidas nad keskkonnaprobleeme tutvustavad ja õpilaste jätkusuutliku arengu alaseid oskusi ning hoiakuid kujundavad. Peaksime sisulisemalt ja eesmärgipärasemalt läbi mõtlema, kuidas edasi minna. Üks õpetaja suudab palju ära teha. Lisaks väärtushinnangutele peame lähtuma teaduslikest seisukohtadest. Loodusteadusliku kirjaoskuse peaks kujundama kool. Keskkonnainfo asja- ja ajakohastamine on samuti oluline, sest keskkond muutub pidevalt, tulevad uued teadmised ja seireandmed. Haridusel on oluline roll ühiskonna arengus (Veisson & Kuurme, 2014). Lisaks hariduse
Samas advokatuur, mis tagab ja korraldab riigi õigusabi osutamist, ei ole riigi õigusabi tellijaks – selleks on riik. Viimane peab tagama ka tellitud teenuse piisava rahastamise, s.o riigi õigusabi seaduse*25 § 30 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmise, mille kohaselt riik kindlustab piisavate vahendite eraldamise riigi õigusabi osutamiseks. Kuivõrd riigi õigusabi osutamine ja selle korraldamine moodustavad suure osa advokatuuri tegevusest, peatugem siinkohal mõnel probleemil sisulisemalt. Advokatuur toetab ja propageerib riigi õigusabi kasutamise laiendamist ning taotleb järjekindlalt selle lisarahastamist riigieelarvest. Riigi õigusabi peab muutuma inimestele senisest lihtsamini kättesaadavaks. Nimetatud põhimõtted on sõnaselgelt kajatatud ka advokatuuri uutes arengusuundades.*26 Advokatuuri hinnangul tuleks senisest enam tähelepanu pöörata kohtueelsele ja/või menetlusvälisele õigusnõustamisele,
vana sõber; Kevadine päev -- sügisene nädal; Poisslaps -- täkutsälg; Vihma vili ja põua sõkal Lapse nahk ja koera nahk; Joobnu jutt ehk lapse laul · Predikaadiga ...(need) on üks ~ on ühesugused ~ sama võrdused: Lapse külm ja koera nälg on üks; Siga ja saks -- nemad on üks; Varsaga mära ja lapsega naene on üks · Mitmesugused võrdus- või võrdlusstruktuurid, kus ühistunnus sisulisemalt avatud: Talupoeg on nagu tolmune kott: ikka natuke tuleb; Rikka haigus ja vaese õlu on kuulsad; Vaeste vasikad ja rikaste lapsed surevad noorelt; Inimese tahtmine ega põrgu ei saa iial täis; Kala ja külaline lähevad kolme päeva pärast haisma; Naisterahva viha ja vesikaare tuul ei anna enne järele kui vesi väljas · Kolm asja-vormeliga vm. esiletõstetud ühistunnusega jadad: Ilmas pole kolme asja: kivil
Kongress oligi KP puhul kõige kõrgem võimuorgan ja formaalselt see kongress pidi arutama kõige olulisemaid küsimusi. Tegelikult enamikel juhtudel kongressidel väga sisulisi asju ei arutatud, tegemist enamasti paraadüritustega, mõneti erines paraadürituses nt 1965. aasta, mil Stalini isikukultust ... Igal kongressil valiti ka partei Keskkomitee (KK), mis koos käis pleenumi vormis. Kongresside vaheaegadel toimusid pleenumid, kus arutati sisulisemalt konkreetsemaid küsimusi. Enamalt jaolt pleenumid olid konkreetse päevakavaga kitsamate küsimuste arutamisteks. Pleenumid kutsuti kokku erinevate sagedustega - 2-4 pleenumit aastas ikka toimus. Sõja ajal 41-45 käis koos ainult 1 pleenum (1944. aasta alguses). Näitab seda, kuidas tollal NSV Liitu juhiti ja kuidas Stalin suhtus varem paika pandud partei organitesse. Pleenum oli formaalne vormisamine, kõik oli enne ära otsustatud.
Maride maid jagati vene suurfeodaalidele ja kloostritele, sinna asustati vene talupoegi. 17.-18. sajandil lahkus suur osa niidumaridest venelaste survel oma põlistelt asualadelt Loode-Baskiiriasse (idamarid). Oluliseks ümberasumise põhjuseks oli pagemine vägivaldse õigeusustamise eest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi I pool. Suur osa niidu- ja eriti idamarisid säilitas siiski oma vana animistliku usundi, mäemarisid puudutas misjonitöö sisulisemalt. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. Mari kirjanduse rajajaks peetakse Sergei Tsavaini (1888-1942). 1920 loodi Mari Autonoomne Oblast (aastast 1936 ANSV, aastast 1990 vabariik). 1920. aastad (põlismaistamine ehk korenizatsija) olid mari rahvusliku kultuuri arengu jaoks üsna soodsad.
Järgnevalt kirjeldame, mida ühelt või teiselt neist žanritest oodata võiks. Definitsioon Definitsiooni all peetakse silmas mingi objekti matemaatiliselt täpset kirjeldust. See täpne kirjeldus võib aga olla antud mitmel erineval viisil, erinedes nii lihtsalt lauseehituselt kui ka sisulisemalt. Näiteks võib positiivseid paarisarve defineerida järgmiselt (ei maksa end hirmutada lasta sõnade „definitsioon” või „defineerima” kalgist kõlast!). Definitsioon 1: Positiivsed paarisarvud on arvud 2, 4, 6, 8, … Definitsioon 2: Positiivne paarisarv on naturaalarv, mis jagub kahega.