matemaatilisi võrrandeid. Reaalajaline sõnaarvestus. See funktsioon jälgib dokumendi sõnade arvu tippimise ajal ning hoiab seda kasutajaliideses Office Fluent kogu aeg nähtaval. Tüpograafilised võimalused. Need võimalused pakuvad paremaid täpp- ja numberloendeid, numberloendite laade ja uusi fonte, mille eesmärk on parandada ekraanilt lugemist. Tsitaadihaldur ja viitekoostur. Nende kahe funktsiooni abil saate lisada viiteid, allmärkusi, lõpumärkusi, sisukordi, illustratsiooniloendeid või teatmeallikate loendeid. Valmis stiilijuhendi (APA, MLA, The Chicago Manual of Style jne) valimisega saate viiteid automaatselt vormindada. Kontekstipõhine õigekirjakontroll. See funktsioon aitab vältida levinumaid vigu ja sarnaselt kirjutatavate sõnade vale kasutust. Koosteüksuste lisamisega Office Word 2007 dokumendile muudate dokumendi tõhusamaks ja vähendate vigu. Kuva pilt suuremalt. Tagasi algusse
Too näiteid. Selleks, et anda teadlastele ja spetsialistidele operatiivselt teada, mis üldse on ilmunud, hakatakse välja andma bibliograafilisi nimestikke signaalinformatsiooni bülletäänidena võimalikult lühikese ajavahemiku (kuni 2 nädalat) järel. Eugene Garfield (s.1925) avaldas oma esimese signaalinformatsiooni või ka sisulehekülgede väljaande Contents in Advance I numbri 1952.a. Väljaanne sisaldas raamatukogunduse ja dokumentatsiooni ajakirjade sisukordi. 1955.a avaldas E.Garfield esimese numbri väljaandest Management's Documentation Preview sotsiaalteadused ja juhtimine. Esimene äriklient oli Bell Laboratories, kelle tellimus oli 500 eks. Väljaanne muutis nimetust 1956.a Current Contents of Management and Social Sciences. 1957.a hakkas Garfield koostama sarnast väljaannet, mis sisaldaks farmaatsiafirmade huvivaldkonda kuuluvat kirjandust. Uue väljaande avastasid peagi füüsikud ja biomeditsiini uurijad. 7
Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. Andmebaasitootjad Kujunemist vaadelda: *bibliograafilised andmebaasid (index) (Eesti Rahvusraamatukogus ISE andmebaasid); *sisu lühikokkuvõtetega bibl. andmebaasid (with abstracts); *täistekstidega (bibl.) *andmebaasid (with full text) koostavad ka eajakirjade kirjastajad, uudisteagentuurid. (EBSCOhost).
Töö kirjalike allikatega. Töö kirjalike allikatega on tekstide lugemine ja info välja otsimine. Kirjalikud allikad on nii ühekordsed kui püsiallikad. • Ajakirjanik peab kasutama kirjalikke allikaid nii palju kui võimalik. • Inimkeskus ei tohi kaotsi minna ja peab mõistlikult kirjalikke allikaid kasutama. • Tuleb teha vahet faktide ja arvamuste kohta. Ka teatmeteosed sisaldavad peale faktide arvamusi. • Et ei korduks midagi, siis lugeda registreid ja sisukordi. • Kirjalike allikate stiil ja keel ei tohi kanduda uudidesse. Kirjalikel allikatel on oma väljakujunenud stiil. • Kirjalikud allikad võivad olla täis vigu. Tuleb hinnata kirjalike allikate usaldusväärsust ja oskama kasutada retsensioone, vigadeparandusi jm. Väiksemagi kahtluse korral võrrelda mitmeid allikaid. • Reporteril on kalduvus helistada autoriteedile, mitte lugeda raamatust. Selle taga on
alapunkt) jne (kokku on üheksa pealkirja taset). Kõik pealkirjad ei pea olema lõplikult laadidega määratle- tud, neid saab hiljem lisada sisukorda seda värskendades. Automaatse sisukorra loomiseks asetada tekstkursor dokumendis kohta, kuhu soovitakse sisukord lisada ning klõpsata Sisukord (Table of Contents) nuppu Viited (References) vahekaardilt. Avanevas ripploendist pakutakse valmis kujundusega kolme taseme pealkirjadega sisukordi (Automaattabel 1 ja Automaattabel 2). Käsistsi loodav tabel (Manual Table) kasutab automaatset sisukorra paigutust, kuid pealkirjad ja lehenumbrid tuleb sisestada (redigeerida) käsistsi. Antud ripploendis allpool olev valik Lisa sisukord (Insert Table of Contents) võimaldab ise mää- rata (muuta) sisukorra laadi, paigutust ja vormingut. 26
haldamise vahendeid. Rõhk on õppematerjalide ülevaatlikkusel, kasutamislihtsusel ja ühilduvusel erinevate õppekeskkondadega. Lähtudes magistritöö eesmärgist on püstitatud järgmine hüpotees – õpitegevuste hierarhiline analüüs ja õpiobjektide meetaandmetega kirjeldamine lihtsustab erinevatele sihtgruppidele sobivate konspekti läbimisteede loomist. See tähendab, et sama õppematerjali põhjal saab koostada erinevaid sisukordi: 1. ülikoolile – täielik konspekt projekti faaside lõikes; 2. gümnaasiumile – valik kergematest lõikudest ja olulisematest teemadest; 3. algajale – kergemad (sissejuhatavad) lõigud; 4. edasijõudnule – projektijuhtimise temaatika grupeerimine valdkondade lõikes. Kõik kavad peavad olema terviklikud (olulised punktid ei tohi välja jääda) ja mugavad lugeda. Korduvate peatükkide tekst peab olema erinevatesse kontekstidesse sobiv.
annaabi.ee 
