Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise läänemere rannikualale luitaheliku taha . maa kerke tagajärjel on rannikust kaugele jäänud ja ohustab nüüd Tallinnast kõrgemal asudes linna Järvesid ei ole Pandivere kõrgustikul , sest see on karstiala ja vesi
organismide hukkumise tagajärjel Bioloogiline isepuhastumine: protsesside kompleks, mis toimub organismide elutegevuse tagajärjel ning viib teatud (reo-)ainete kontsentratsiooni muutumisele (vähenemisele): · Puhastamata reovesi sisaldab juba iseenesest suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevadki ühe osa isepuhastusega lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. · Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. · Asjaosalisi bakterite tüüpe (füsioloogilisi rühmi) on palju ning paljud neist on spetsiifilised (näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda
moodustavad Põhja-Eesti paekaldast läbi murdes astmelisi veelangusi ja kõrgeid jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites. Sageli ääristavad jõgede kaldaid kaunid metsad või puisniidud. Kauni looduse ning suplemisvõimaluse tõttu on jõgede kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks. Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka seisuveekogude ökosüsteemidega. Vool uuristab jõe enda sängi ning sissevoolud, nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad.
haridusega inimeste osakaal. See omakorda viib piirkonna laiahaardelisemale ehituslikumale uuendamisel, millest kasvab välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Kultuurilise seletusviisi pooldajad on ühtlasi Smithi jt. majanduslikku vaateviisi eelistavate uurijate kriitikud. Nad leiavad, et rendivaheteooria üksi ei suuda seletada millised linnad ja piirkonnad kõige tõenäolisemalt uuendatakse. Nende arvates vallandavad keskklassi gruppide sissevoolud võimsad tarbimisjõud, mida pakub gentrifitseeritud kesklinn: sikid veinibaarid, kohvikud, restoranid, raamatupoed, rõivaste butiigid ja veel mitmesugused kultuurirajatised. Sellised arengud rõhutavad ruumi rolli kultuuri ja identiteetide moodustumises (Knox, Pinch 2010). Smith seevastu on ülimalt kriitiline gentrifikatsiooni selgituste vastu, mis rõhutavad tarbimismustrite muutumise tähtsust. GENTRIFIKATSIOON JA SELLE UURIMINE EESTIS
Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2 m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Viimasel paarikümnel aastal on olnud inimese mõju kasv suur ja veekaitselised meetmed nii vähetulemuslikud, et Võrtsjärve vesikonna jõgede vee omadused on halvenenud ja seni kahjuks pöördumatult (Järvet, Laanemets, 1995). Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Tänassilma jõe suured saastajad on
mikroobide hulk reovees olevate mikroobide arvel, orgaaniliste ainete ja toitesoolade sisalduse tõus vees põhjustab omakorda juba vees olevate mikroobide hulga suurenemise Missugune on mikroobide seos veekogude isepuhastumisega - Puhastamata reovesi sisaldab suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud
Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate:
Näiteks kiire veevahetusega madalates järvedes on arvatavasti oluline arvestada suurt kokkupuute pinda atmosfääriga. Samas pole eriti oluline arvestada vee erinevates kihtides toimuvaid protsesse. Arvatavasti on veemass üsna ühtlane. Seevastu väikse pindalaga aeglase veevahetuse ja sügavates järvedes on eriline tähtsus erinevate veekihtide aine bilansil, nagu ka sette ja vee piirpinnal toimuvatel protsessidel (denitrifikatsioon, P taaslahustumine vette ja selle settimine). Sissevoolud: Hüdroloogilist koormust peamistest sissevooludest mõõdetakse paiksetest punktidest. Vaatlusi peab tegema pidevalt, et tabada sissevoolude kõrghetki. Väiksematest sissevooludest ja pindmisest äravoolust pole enamasti võimalik vooluhulki mõõta ja neid tuleks hinnata peamiste sissevoolude mõõtmiste alusel. Peale aurumise on teiste veebilansi näitajate leidmine suhteliselt lihtne (va. juhud, mil on tarvis arvutada näiteks allikate osakaalu)
ja HELCOM,i soovitustele. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud, lumeolud jne.) võimalikus mõjupiirkonnas. Tööde mõjupiirkonda jäävate merepõhjataimede ja -selgrootute koosluste iseloomustus ja võimalikud mõjud neile. Kalakooslused ja kalapüük Muuga lahes ja kaadamispiirkonnas. Linnustik ja imetajad võimalikus mõjupiirkonnas. Muuga sadama lähipiirkonna maastik ja maismaataimestik, s.h. sissevoolud lainemurdja vahele jääval rannikualal. PILET nr. 17 1. mõistuskeskkonna kujundamine Noosfäär on jätkusuutlik mõistuskeskkond, millesse kuulub loodusliku keskkonna kõrval see osa loodusest, mida hõlmab inimese tegevus, sh. tehnika ja tehnoloogia, ning selle järelmid. Noosfääri mõiste ja käsitlus võimaldavad konkretiseerida inimkonna ja looduse omavahelisi seoseid ja leevendada nende vastuolusid silmas pidades, et ka inimene on looduse osa. Inimkond on
annaabi.ee 
