Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pin...
7 Kokkuvõte Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril. Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstremofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeid kasvab ka taimi. Sademeid langeb aastas 25-50mm. Surnumeri asub troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Samuti ei külmu talvel ka järv kinni. 8 Kasutatud kirjandus Kamps, M. 2006. Surnumeri on suremas. http://rooma.postimees.ee/170406/esileht/valisuudised/198418.php (04.04.2013) Katharinae. Surnumere ökoloogia. http://www.annaabi.ee/surnumere-%C3%B6koloogia-m27480.html (04.04.2013) Kundla, J. 2013
(http://www.naturalhistorymag.com/master.html? http://www.naturalhistorymag.com/1003/1003_feature.html ) Elu Surnumeres Surnumere soolasuse tõttu ei ela seal kalu ega suuri veetaimi, avastatud on aga soolalembeseid vetikaid, baktereid ja arhesid (prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed). Need organismid on kohastunud eluks sellises soolases keskkonnas. Suuremaid veetaimi kasvab aga sissevoolavate jõgede suudmeis(http://et.wikipedia.org/wiki/Surnumeri ). Üleujutuste ajal võib vee soolsus väheneda 35 protsendilt 30 protsendile või isegi madalamale. Vihmaste talvede ajal Surnumeri aga justkui ärkab ellu. 1980.aasta vihmasel talvel muutis meri oma tumesinise värvuse punase vastu. Hebrew Ülikooli teadlased avastasid, et selle põhjuseks on seal vohavad vetikad nimega Dunaliella. See vetikas toitis
järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses
· Valgla pindala 42 000 km² · Soolsus 340 · Kaldajoone pikkus 135 km · Pindala 600 km² Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal. Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstemofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeis kasvab ka taimi. Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile. Enamasti on allikate vesi väga külm, kuid vulkaanilistes piirkondades võib olla geotermilise soojuse poolt
veekogu isepuhastusvõime. Taimede suure tiheduse korral võib vesi päeval hapnikust üle küllastuda, öösel aga saabub hapnikuvaegus. Talvel kattub veekogu jääga ja lumega ning õhuhapniku ja valguse hulk on väike. Siis väheneb fotosünteesil saadav hapnik allapoole veeloomade eluks vajaliku miinimumi. Veekogu jääb ummuksile. Taimedele on eluks oluline ka CO2, mis satub vette õhust difundeerudes, sissevoolavate vetega, sademetega ning organismide ainevahetuse tagajärjel. Intensiivse fotosünteesi korral ammendatakse CO2 kiiresti. Süsinikku võib vees olla mitmel kujul. Paljud taimed, eriti vetikad, on võimelised süsinikku erinevatest ühenditest kasutama. Selle tagajärjel võivad kaldavööndi taimede lehed ja varred kattuda lubjakihiga, veemassi võivad tekkida lubjakristallid, millest osa järvekriidina põhja settib, osa lahustub põhjaveelähedastes kihtides. Reaktsioon.
intensiivse ringlemisega sellel perioodil. Talvel jääkatte all võib mõnikord tähelda merevee pinnakihtide hapnikusisalduse mõningast vähenemist. Lahustunud hapniku hulk on kogu homohaliinse kihi ulatuses enam-vähem sama suur, sügavamates veekihtides aga tunduvalt väiksem. See oleneb järgmistest asjaoludest: 1. Sügistalvisele pinnakihtide jahtumisele kaasnev vee ringlemine, lainetuse ja samuti ka jõgedest sissevoolavate vete mõju piirdub ainult homohaliinse kihiga. Seetõttu on raskendatud hapniku tungimine pinnakihtidest süvikualade seiskuvasse vette. 2. Süvikualadele valgub hapnikurikast vett Põhjamerest, kuid sedagi piiratud hulgal ja ainult mõningatel perioodidel. 3. Organismide hingamiseks ja ülemistest veekihtidest pärinevate orgaaniliste jäänuste lagunemisel kulub üsna palju hapnikku. Seetõttu sisaldavad
annaabi.ee 
