B Ei, kuna puhasnüüdiväärtus on negatiivne C Jah, kuna tasuvusaeg on 2,5 aastat D Ei, kuna sisemine tulumäär on madalam kui nõutud intressimäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Projekti sisemine tulumäär on: A maksudejärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8
600 457 35 100 15 625 700 550 35 100 15 700 800 625 35 100 15 775 900 700 35 100 15 850 SKP tasakaalutase on 700, seal Y=E. Kui Y<700, on planeeritud kulutused suuremad kui kogutoodang ja varud hakkavad vähenema. Kui Y>700, toimub varude plaanimata kuhjumine. 4. Tasakaalu alternatiivne määramine Y=E; sissevool=Id+G+X, väljavool=S+T+M C+S+T=C+Id+G+X-M S+T+M=Id+G+X Tasakaal, kus sissevood=väljavood. Sissevoogude ja väljavoogude tabel: Y Id G X K summa S T M K summa 500 35 100 25 160 0 100 10 110 600 35 100 25 160 25 100 10 135 700 35 100 25 160 50 100 10 160 800 35 100 25 160 75 100 10 185 900 35 100 25 160 100 100 10 210 K summa on ühesugune Y=700 juures. Vt. joonis 12
2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljamineku suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud. Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid. Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid kui Ka maksude suurus. 37.Maakasutuse kahesugune hindamine
Juurdevool aastal 3 3 000 0,551 1 653 Juurdevoolude nüüdisväärtus 3 817 Esialgsed kulud -3 817 9 15% pole selle projekti sisemine rentaablus, kuna sissevoogude praegune puhasväärtus, mis on diskonteeritud 15%-ga olevikku (4356 USD), ei võrdu esialgsete kuludega (3815 USD). Kuidas muuta tulevaste laekumiste nüüdisväärtust väiksemaks? Selleks suurendame diskontomäära. 20%-ga proovides selgub, ei ka seekord jääb nüüdisväärtus (3 958 USD) suuremaks esialgsesetest kuludest (3815 USD) - ometigi, vahe on väiksem kui 15% puhul. Kuna vajame ikkagi suuremat diskontomäära, proovime nüüd
2. arvestuslik rentaablus Diskonteeritud rahavoogude puhul (integraalsed ehk ajategurit arvesse võtvad arvutusmeetodid ) 1.nüüdispuhasväärtus meetodi korral lähtutakse põhimõttest , et tulevikus saadav raha on vähem väärt, kui käesoleval momendil laekuv 2.kasumiindeks on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste ja esialgsete väljaminekute suhe 3.sisemine rentaablus - on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude nüüdisväärtuse ja projekti algsed kulud. Lühemaajalistele ja lihtinvesteeringute hindamiseks sobivad elementaarsed arvutusmeetodid. Pikemaajaliste ning komplekssete investeeringute täpsemaks hindamiseks tuleb kasutada tulevasi rahavooge arvesse võtvaid näitajaid. Tulevastele rahavoogudele avalduvad mõju nii inflatsioon, intressid, amortisatsiooni arvutamise meetodid, kui ka maksude suurus. 38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1. summaarselt, so kogu tootmise tulemuste alusel 2
Nüüdispuhasväärtus (NPV) meetodi korral lähtutakse põhimõttest, et hinnatakse enda jaoks alla kehtiva % alusel ning projekti nüüdisväärtuseks on seejuures diskonteeritud tagasilaekumiste summa ja investeeringu kogusumma vahe. Kasumiindeks (P) on tulevase rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse väljamineku suhe. Sisemine rentaablus(ehk sisemine tasuvuslävi IRR) on arvutuslikel eesmärkidel defineeritud kui diskonteerimismäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude ja projekti esialgsed kulud. 7. TOOTMISE EFEKTIIVSUS TAIMEKASVATUSES Kasum- üks majandusliku efektiivsuse kriteeriumidest ning ta väljendab tegevuse kvantitatiivset tulemust. Kvalitatiiivsete tunnuste jaoks kasutatakse kasumi võrdlust kulutatud ressurssidega ehk rentaabluse näitajaid. Kasumit (tootmisefekti) kujundavad põhiliselt kaks majanduslikku kategooriat: realiseerimishind, täisomahind. Realiseerimishind- määrab koos kaubatoodangu mahuga rahaliste sissetulekute suuruse.
Impordi piirkalduvus(MPM marginal propention import) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet: Olgugi, et import ei ole autonoome käsitleme me teda netoekspordi lihtsuse mõttes autonoomsena. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on taskaalus, kui kogukulutsed ja kogutoodang on võrdsed, s.t kõik, mis on toodtud, realiseeritakse. Y=E (tasakaalutingimus on väljendatav 45o joone abil.) Samuti saab väljendada tasakaalu väljavoogude ja sissevoogude abil. Kui nüüd sissevoogu väljendada plaanitud kulutuste kaudu, võib tasakaalutingimust väljendada kui SKP taset, mille korral väljavood ja sissevood on võrdsed. Sissevood on antud juhul plaanitud investeeringud, avaliku sektori kulutused ja ekspordt, ning ning väljavood on säästud, maksud ja import. Teame, et kogutoodang Y=C+S+T, ja samuti, et kogukulutused E=C+Id+G+(X-M). Tasakaalu korral kui Y=E, ehk : C+Id+G+(X-M)= C+S+T
annaabi.ee 
