· Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. 24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja
väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks, mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla kohvipruuni sisseuhtehorisondi. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida. Selline protsess toimub siis, kui põhjavesi on maapinna lähedal. Oksasmetsavööndile ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdule (O) järgnevad kohe leet(E)- ja sisseuhtehorisont (B). Horisontide järgnevus alates mullapinnast: O-A-E-B-C-D 3. Lehtmetsade mullad Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad
( happelised), lehed vähem happelised KÕDU: kaitsevad pinnavoolude eest ( ei saa huumust ära uhtuda)- erosioon hoiavad veevaru kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib VÄLJAUHTEHORISONT ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont( E) - PROTSESS- LEETUMINE väljauhutud toitained moodustavad leethorisondi alla pruunika SISSEUHTEHORISONDI ( B)- koosneb rauarikastest savimineraalidest leedemullad ( kõige vaesemad)- huumusehorisont puudub või on väga õhuke PROFIIL: 0- KÕDUHORISONT A- ÕHUKE HUUMUSEHORISONT E- VÄLJAUHTEHORISONT B- SISSEUHTEHORISONT C- LÄHTEKIVIM ( murenenud kivim)
esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999). 1 Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg- (BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)- Btg-Cg profiil. Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun
mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Sademete rohkus uhub mullalahuse koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks (areneb välja eriti liivmuldadel). Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla sisseuhtehorisondi. Okasmetsadele ongi kõige iseloomulikumad leetmullad ja metsakõdule järgnevad kohe leet- ja sisseuhtehorisont. LEHTMETSADE MULLAD. Levivad seal, kus talved on pehmemad. Ei tekki nii tüsedat kõdukihti, sest soojema ilma tõttu laguneb kiht kiiremini. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohkem kui okkavaris. Vähem happelises lehekõdus toimub aktiivne bioloogiline tegevus, kuhu kaasatud ka vihmaussid ja bakterid
Esimese kaeve huumushorisondi tüsedus on 30 cm, teisel mullal 40 ja kolmanda toorhuumuslik horisont on 10 cm sügav. Erinevusena võib välja tuua põllukaevel El ehk väljauhte horisondi, kust on lessiveerumise tulemusena peene tolmu ja savi osakesed laskuva veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa
Laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid (raua-ja alumiiniumi ühendid jt), Võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. Välja-ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim (C-horisont), mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim (D-horisont), mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. Kõrge põhjavee taseme ning veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont (T-horisont) tekib soodes lagunemata ja erinevates lagunemisastmes taimejäänuste lagunemisel. Gleihorisont (G-horisont) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses (oksüdatsiooni- ja
Värvuselt valkjas B sisseuhtehorisont Horisondis kuhjuvad savi osakesed huumus ja mitmed keemilised ühendid ( Fe ja Al ühendid jt) võrreldes E horisondi ja lähtekivimiga on sisseuhte horisont tumeda värvusega ja tihenenud Välja ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivimid C horisont) mis koosneb mulla protsessidest mõjutamata settedest ning aluskivim (D horisont) mis koosneb tard-, sette- või moonde kivimitest Kõrge põhjavee tasemel ja veega küllastunud aladel kujuneb välja Turba horisont (D) tekib enamasti soodes lagenevate ja erinevas lagunemis astmes taimejäänuste ladestumisel Glei horisont (G) on veega küllastunud aladel ja hapniku vaesuses (oksüdatsiooni reduktsiooni potsesside tulemusena ) tekkinud õhuke sinakas
annaabi.ee 
