Küttevesi on pidevas ringluses, tarbevesi tuleb tsentraalveest läbivoolu teel ning see soojendatakse üles samamoodi gaasi põlemisega. Gaasikatel on valmis koheseks ühendamiseks soojustorudega. Täpsem info tooteinfos Lisa 1. 9 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 3.1. Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus Elamusse on ette nähtud mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon, mis tagab ruumide õhuvahetuse. Sissepuhe on 5 toas, väljatõmme 4 toas. Ventilatsiooniseade asukoht on näidatud graafilise osa plaanil. Sinisega on märgitud sissepuhe, punasega väljatõmme. Õhuliikumine märgitud ventilatsiooni lahendusskeemil. Ventilatsioonitorud mõeldud lae taha. 3.2. Ventilatsiooniseade kirjeldus koos tootlikkuse reguleerimise kirjeldusega Ventilatsiooniseadmeks on valitud ETS NORDi poolt pakutav ILOX 77, mis paigaldatakse lae alla spetsiaalse kiirkinnitusraami abil
Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile. Siseuksed puit spoon imitatsiooniga. Leiliruumis lepalaudis. Pesuruumi seinad plaaditud täies ulatuses, vannitoa seinad plaaditud osaliselt. Vannitoas plaaditud töötasapind (laud kraanikausi all). Laed värvitud. 1.6. Küte ja ventilatsioon Maaküte. Sanitaarruumides vesipõrandaküte. Maaküte kütab ka tarbevett. Tsentraalne ventilatsioon, soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Pidev sundväljatõmme ja/või -sissepuhe kõikides eluruumides, reguleeritav. 1.7. Elektrivarustus Elektrivarustus vastavalt AS Eesti Energiaga sõlmitud lepingule. 1.8. Vesi ja kanalisatsioon Puhas vesi saadakse olemasolevast trassist. Reoveed juhitakse Uus tn. asuvasse kanalisatsioonitrassi. 1.9. Tuleohutus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde. AEROC poorbetoon kuulub tuletundlikkusklassi A1. Hoone on tulepüsivusega TP-2. Hoone tehnilised andmed:
1 VALITUD VENTILATSIOONI SÜSTEEMI KIRJELDUS Hoonesse on projekteeritud nii sissepuhke kui ka väljatõmbe süsteemid. Süsteemid on rajatud metallist ventilatsiooni torudega. Sissepuhke õhk on projekteeritud elutuppa ning kõigisse magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki, tehnikaruumi, sauna, WC, WC- dusiruum, majapidamisruum ja esikusse. Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4) 3.2 VALITUD VENTILATSIOONISEADME KIRJELDUS Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3 ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM. Antud agregaat asetseb hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis antud hoone puhul on ideaalne valik. (vt. Tabel 18) [9] Tabel 18
sulgemisega. Mehaanilise ventilatsiooni võimalused on: • mehaaniline pealevool/naturaalne äravool • mehaaniline äratõmme/naturaalne pealevool • mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis. Laeva trümmid on enamasti ventileeritud mehaanilise sissepuhe ja naturaalse väljatõmbega Tsentrifugaal ja aksiaalne ventilaator: Aksiaalne ventilaator on kompaktne, efektiivne, kuid on mürarikas • Tsentrifugaal ventilaatoreid kasutatakse kohtades kus on oluline vähem müra tekitada, ning ka ruumides, kus võivad olla plahvatusohtlikud gaasid, kuna tsentrifugaalsel ventilaatoril ei asu mootor õhukanalis. Ventilatsioonitorustik peaks ideaalis olema tulekindla sektsiooni sisene, kuid kui läbib
5 mootor, 6 - õhukindel toiteseade, 7 ventilaator, 8 põlemisõhu regulaator, 9 kahenivooline õhu sissepuhe, 10 seade tuha ärajuhtimiseks ja kütuse ühtlaseks jaotamiseks põlemispeale, 11 kinnitusäärik, 12 leegijälgija,
Üldjuhul püsib niiskus piisavalt kaua luues soodsad tingimused hallitus- ja mädanikseente kasvuks. Joonis 2.69 Plastkattega kaetud duširuumides esines sagedalt lekkekohti. Krooniline puudus niiskete ja märgade ruumide juures oli ka ventilatsiooni puudumine. Lähtudes väljatõmbe õhuhulgast peab olema tagatud ventilatsiooni õhuvooluhulk WC-st 10 l/s, vannitoast 15 l/s, köögist 20 l/s. Õhuvahetuseks tuleb tagada ka värske õhu juurdevool nii korterisse (sissepuhe või värskeõhuklapid) kui ka pesuruumidesse: madal uksepiit või õhuavad ukses/seinas. Kuna vee kasutamine eluruumides ja niiskuskoormus on aja jooksul suurenenud, kaasnevad sellega ka suurenenud nõudmised märgade ja niiskete ruumide tarinditele ja tehnosüsteemidele. Ka muinsuskaitse all olevates hoonetes (mälestised) tuleb märjad ja niisked ruumid lahendada tänapäeva nõuetele vastavatena. 85 2.10 Tuleohutus Puit on põlev materjal
annaabi.ee 
