Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk 2. Plokikaas 3. Õlivann 4. Sidurikoda 5. Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas
6 NELJATAKTILISE KARBURAATORMOOTORI TÖÖTSÜKKEL Tsükli vaatlemisel eeldame tinglikult, et iga protsess algab ja lõppeb kolvi surnud seisus. Sisselasketakt sisselase. Väntvõlli l pöörlemisel liigub kolb 3 ülemisest surnudseisust alumisse, tekitades silindri ülal osas hõrenduse. Nukkvõll avab gaasijaotusmehhanismi detailide vahendusel sisselaskeklapi 7, mis sisselasketoru 5 kaudu ühendab silindri karburaatoriga 6. Hõrenduse toimel karburaatorist mööda sisselasketoru saabuv küttesegu, täidab silindri, kus moodustub töösegu. Töösegu koosneb küttesegust ja jääkgaasidest, mida väikeses koguses alati jääb silindrisse eelmisest tsüklist. Kui mootor töötab täiskoormusega, on sisselaske takti lõpul rõhk silindris 0,08 ... 0,09 Mpa, töösegu temperatuur aga 80 ... 120 kraadi ( töösooja mootori korral). Survetakt surve
1115 Nukkvõlli asendi andur 1150 Hõõgküünalde juhtplokk 1160 Hõõgküünlad 1203 Inertslüliti 1210 Etteandepump paagis 1220 Jahutusvedeliku temperatuuri andur 1221 Kütuse temperatuuri andur 1233 Turbolaaduri hõrendusklapi elektromagnetiline juhtklapp õhurõhu juhtimiseks 1253 Heitgaasi tagastuse (EGR) elektromagnetiline juhtklapp 1261 Gaasipedaali asendi andur 1263 Jahutatud õhu elektromagnetiline juhtklapp 1264 Sisselasketoru (T) avamisklapi elektromagnetiline juhtklapp 1277 Kõrgrõhu pumba kolmanda silindri väljalülimiseadme elektromagnetklapp 1282 Kütuselisandi juhtarvuti 1283 Kütuselisandi pump 1284 Kütuselisandi pihusti 1285 Soojendatud õhu elektromagnetklapp 1304 Mootori kaitserelee 1310 Õhukulu mõõtur koos õhu temperatuuri anduriga 1312 Õhurõhu andur sisselasketorustikus 1313 Väntvõlli pöörlemissageduse andur
Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud filterelement vähendab silindrite täidet, mistõttu mootor muutub jõuetuks, jõud hakkab kuluma ja kulub kiiremini. Loomulikult kaasneb sellega kütusekulu ja mootorist väljuv must suits. Kui alarõhu indikaator näitab punast või kui filterelement on olnud kasutuses üle 18 kuu, element vahetatakse. Osad: Sisselasketoru, Ühendusvoolik, Indikaator, Filterelement, Kaas ja Liblikmutter. Pump-Pihusti 1980-date lõpul, kui ilmnes, et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi. Koostöös Cummings'iga töötati välja uudse lahendusega toitesüsteem HPI, mille põhiliseks iseärasuseks on teistlaadse konstruktsiooniga pihusti
Karteris on ka kanalid õli juhtimiseks saeplaadile ja mitmesuguse kujuga kohad sae muude sõlmede ja detailide kinnitamiseks. Bensiinimootorsaagide toitesüsteem Toitesüsteemi ehitus ja ülesanne Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust mootori töörežiimile vastava koostisega küttesegu. Toitesüsteem koosneb bensiinipaagist ja karburaatorist ja neid ühendavast kütusetorustikust. Karburaatoris bensiin pihustatakse ja segatakse õhuga ning juhitakse kütteseguna läbi sisselasketoru mootorisse. Pärast segu põlemist väljuvad heitgaasid väljalasketoru ja summuti kaudu atmosfääri. Bensiin ja selle peamised omadused Bensiinimootorsaagidel kasutatakse kütusena autobensiine, mida toodetakse peamiselt naftast destilleerimis- või krakkimismeetodil. Destilleerimismeetodil saadakse naftast 10…20 % bensiini, krakkimisel on võimalik saada 40…50 % bensiini. Krakkbensiin pikemaajalisel seismisel polümeriseerub, eritades bensiinis mittelahustuvaid vaikaineid
Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest.
enne kolbide jõudmist a. s. seisu kohakuti atmosfääri-viiva kanaliga ja gaasid paiskuvad välja. Kolbide eemaldumisel väntvõllist ava sulgub ja karteris tekib väike hõrendus. Korras kolvirõngaste puhul hoiab rõhutasandi karteris sisselaskemüra summuti. Karburaatoris bensiin pihusta- pidevalt väikese alarõhu ja väldib seega õlileket. takse, segatakse õhuga ning juhitakse kütteseguna läbi sisselasketoru mootorisse. Pärast segu põlemist väljuvad heitgaasid väljalasketoru ja summuti kaudu atmosfääri. Toitesüsteem Mootorrataste, motorollerite ja mopeedide toiteseadmete peamised näitajad on toodud tabelis 3. Toitesüsteemi ülesanne on valmistada bensiinist ja õhust Küttesegu koostis
annaabi.ee 
