(Inimene.ee) KOKKUVÕTE Nii KOK kui astma korral võivad välised tegurid, nagu hingamisteede nakkused, õhu saastatus, külm ilm või tugevad lõhnad, nagu lille- või lõhnaõlilõhnad, vallandada sümptomeid või põhjustada isegi ägenemisi. Ravimid, mida kasutatakse õhupuuduse vähendamiseks ja hingamisteede lõõgastamiseks, on mõlema haiguse korral enamasti ühesugused. Astma korral kasutatakse säilitusravina põletikuvastaseid sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid glükokortikoide, mida tihti manustatakse koos pikatoimelise bronhilõõgastiga ühest ja samast kombineeritud inhalaatorist, et saavutada kontrolli põletiku üle. Kerge või mõõduka raskusega KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning
Suitsetamine raseduse ajal 11 suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib sagedamini esineda allergiaid ja kopsutalitluse puudujääke. Ka passiivselt suitsetavat ema loode saab nikotiini. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) 1.3.4. Inhalandid Inhalantideks nimetatakse mitmesuguseid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetset on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on levinud eelkõige laste hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgneb depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus
proovimine/pruukimine on olnud kasvandike seas populaarne juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu on neid, kes tuliveega tutvust pole teinud, ligemale 10 korda vähem kui sagedasi alkoholitarbijaid. Uimastavate jookide kontrollimatu ohutundeta pruukime on toonud endaga rohkelt purjusoleku kogemusi ning loonud olukorra, kus vägijookideta toimetulemist ei julgeta hinnata reaalseks. 22% küsitletutest tarbib peale vägijookide oma meeleolu parandamiseks ka mitmesuguseid sissehingatavaid toksilisi kemikaale. Neid tarbivad pigem noored kasvandikud. Kõige odavamaja seega enamtarbitava toksilise ainena onnimetatud kummiliimi, mida pruugitakse keskmiselt 3-4 korda kuus koos sõpradega kas lastekodus või väljaspool seda. Kuid proovitud on ka bensiini ning teisigi lenduvate lahustite aurusid. Võimalusel eelistataks enam efektiivseid sõltuvusaineid, kuid rahaliste vahendite nappusest ning meelepäraste meelemürkide hankimise võimetusest tulenevalt püütakse
100,00% 90,00% 80,00% 70,00% 60,00% 50,00% 40,00% 30,00% 20,00% 10,00% 0,00% tubakas toksilised ained alkohol narkootikumid Joonis 10. Küsitletute uimastavate aitnete loetelu. (autor) Tabelis on näha, et peaaegu kõik küsitletud on tarbinud alkoholi. Ka tubakat on tarbinud üsna suur osa. Narkootikume on tarbinud peaaegu poole (40%) küsitlutest. Mis on autorile üsna üllatav. Ka toksilisi aineid ehk sissehingatavaid aineid nagu näiteks gaas või bensiin on proovinud päris suur osa (15%). 3.Kui vastasite kolmandale küsimusele jaatavalt siis kas seoses tarbimisega tekkis probleeme sõpruskonnas/perekonnas? Edaspidi on kõik naissoost küsitlute vastused mängitud tähega N ja meessoost küsitletute vastused antud M tähega. Tabel 3. Probleemid seoses tarvitamisega. (autor) JAH EI
lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud. Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm. Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS). INHALANDID Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus.
tagasi, enne kui alkohol on täielikult lõhustunud. Alkohol kahjustab eelkõige loote aju ja kesknärvisüsteemi, sest aju kasvab kiiresti ja seal puudub alkoholi lõhustav ensüüm. Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS). INHALANDID Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus
annaabi.ee 
