Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid. * Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen.
Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed (autoportreel kujutab kunstnik iseennast).
Et ta töötas nii kaua, siis kajastuvad tema töödes need muutused, mis kunstis selle aja jooksul toimusid, kajastub ka renessansi asendumine barokiga. · A.Dürer Albrecht Dürer (1471-1528), kõigi aegade suurim saksa kunstnik. Just joonistaja ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kui oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. · Michel Sittow Oli madalmaade päritolu puunikerdaja ja
Töid: Raffael - "Püha Jüri võitlus lohega" (Pariis, Raffael- "Sixtuse Madonna" (Dresden, Louvre) Saksamaa) Raffael - "Parnass" (Vatikan) Saksa renessansi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (1471--1528) - Joonistajana ja graafikuna on ta ületamatu. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed.
Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa, käed=profiilis;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus) VAATA VIHIKUST!!!! 13. märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist silinderkujulised sissegraveeritud figuurid ja erinevad stseenid. Näiteks: Sarbon I aegne pitsat, mis kujutab tõenäoliselt Gilgameši). Skulptuuridest: Kuningas Gudea, istuv figuur BABÜLOONIA KUNST (1800 EKR) Babüloni valitseja Hammurapi ühendas Mesopotaamiaala linnriigid (linn+ ümbritsev ala) Babüloonia riigiks. Hammurapi ajal= maailma vanim kirjapandud seaduste kogu. (kuni kirjapandud seadusteni käib kohtumõistmine tavaõiguste alusel). Vana- Babüloonia riik hävis juba u. 1600 eKr Kassiitide rünnaku tõttu
Indiat hõlmavaks impeeriumiks. Kõige iseloomulikumad selle aja kunstile on nn Asoka sambad ehk stambhad, mille ta käskis paigutada igasse tähtsasse kohta oma riigis. Stambhad on kõrged silindrikujulised monumentaalsed liivakivist poleeritud sambad millel on sümboolsete figuuridega kaunistatud alaspidi pööratud lootosega kapiteel, mille peal omakorda sümboolne loom enamasti lõvi. Sammastele või kõrval asuvale kivitahvlile on sissegraveeritud Asoka valitsemise budistlikus laadis printsiibid ja üldse budistliku mõtte alused. Eeskuju on arvatavasti võetud Pärsiast, kuid sümbolism on kindlalt India-pärane ja budismil põhinev. Sammas kujutab endast maailmatelge, mis ühendab maad ja taevast; maailma sümboliserib hiiglaslik lootos, mille keskel paikneb Himaalajas, kroonlehed aga moodustavad universumi neli ilmakaart; lõvi on kuninglik embleem, seda on seostatud Sakja klanniga, kuhu kuulus ka ajalooline Buddha Sakjamuni
Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. 10 Pronkskunst V sajandiks levib pronkskunst Jooniast kogu Kreeka mandrile ja omandab seal suure tähtsuse. Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika
Kiviaeg o makorda jaguneb vane maks (paleoliitikum ), kesk miseks ( m esoliitiku m ) ja noore maks (neoliitikum ) kiviajaks. Ürgaja kunsti näiteid: Altamira koopamaalid PõhjaHispaanias. Umbes 1 m k õrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loo mutruud piisonid, ma m mutid, p õhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. Lascaux ` koopamaalid Prantsus maal. Karjalas Vene maal One e ga ääres kaljudel paarikü mne k m ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soo m eugrilased. Pea mine m otiiv veelinnud (luiged), loo mad, päikese ja kuu sü mbolid. Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur. U. 10 c m k õrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitiku mist. Noore mast kiviajast p ärinevad o ma m o odi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kol mas kivi p õiki peal dolmen.
Saksamaal valmistasid romantilisele aiakunstile maad ette Goethe ja Schiller. Goethe rajas isegi ühe aia oma maja juurde Weimari vürstiriigis. Seal leidus nii eremiidionn, gooti stiilis jaapani teemajake kui antiiksed templid. Raamitud rohelusest, aasadest, jõekäärust ja ojakestest nii nagu peab. Kurbust kutsusid esile varemed, mis meenutasid jalutajale et kõigel on kord lõpp. Gooti stiilis kabel tumedate kuuskede vahel tekitas hirmuga segatud melanhooliat. Mälestussambad ja kivid sissegraveeritud salmikestega olid samuti mõeldud eriliste poeetiliste tunnete ärgitamiseks. Sakslastel on vabakujulises pargis isegi suuremaid saavutusi kui inglastel nt Wörlitzi park, mille keskmeks oli ulatuslik lahtedega liigendatud Wörlitzi järv, üleujutuste eest kaitses ala pinnasest kujundatud tamm. Wörlitzit peetakse esimeseks Mandri-Euroopa maastikupargiks. Pargis kasutati rohkesti romantilisi rajatisi, templeid, sildu, mis olid maastiku kompositsioonisõlmedeks