Bioloogia kt Linnud 1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstm...
süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist Kõigusoojaste ja püsisoojaste näited: Linnud ja imetajad on kõigusoojased ning roomajad, kahekpaiksed ja putukad kõigusoojased.
ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes organismi areng peatub nim ülemiseks taluvusläveks(taimedel areng peatub+40°C). ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemikku,milles organism saab areneda nim ökoloogiliseks amplituudiks.teguri intensiivsust,mille toimu on organismi arengule kõige soodsam nim ökoloogilise teguri optimumiks.loomad:kõigussoojased(sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt.kahepaiksed konnad,roomajad maod).püsisoojased(elutegevust mõjutab temperatuur,aga keha temp ei muutu).
Linnud ● Kohastunud lendama ● Keha katavad suled ● Hingavad kopsudega ● Õhukotid, mis muudavad gaasidevahetuse tõhusamaks ● Neljaosaline süda, suur ja väike vereringe, hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune ● Püsisoojased ● Kehasisene viljastumine ● Munevad kõva (lubiainest) koorega mune ● Otsene areng ● Hoolitsevad järglaste eest ● Hästi arenenud nägemine ja kuulmine Imetajad ● Hea kohastusvõime tõttu laialt levinud ● Keha kaetud karvadega ● Enamikul kõrvalestad
sahariide. Neid tuleb ise sünteesida. Organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse, mille käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. MILLES VÄLJENDUB ELUSORGANISMIDELE OMANE PÜSIV SISEKESKKOND? Tulenevalt aine- ja energiavahetuse iseärasustest on organismid kas: 1) PÜSISOOJASED - Kehatemperatuur ei muutu (nt imetajad ja linnud). 2) KÕIGUSOOJASED - Organismid, kelle ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida (nt kalad, kahepaiksed ja roomajad). Üherakulised organismid sõltuvad väliskeskkonnast veidi rohkem, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratumad. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. KUIDAS ORGANISMID PALJUNEVAD? Organismid paljunevad:
2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suurimaid, pisemaid ja muidu huvitavaid linde, mida neist tead? Õpik lk. 134 - 156 Vastused 1.Elupaik: maismaal (kuldnokk,vares,tuvi) vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares)
· Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda Evolutsiooniline täiustumine ehk progress: · Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke Prokarüoodid Bakterid Eukarüoodid Kõik ülejäänud organismid (Inimesed) Ainuraksed Hulkraksed (Rohkem rakke) Kõigusoojased Püsisoojased Uute kudede ja organite teke, mis võimaldab: · Paremini kasutada keskkonda, asutada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents: · Erinevate elupaikade asutamisega kaasnes uute oganismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid Seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed Tekkis õis · Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub:
Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad.
Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime · Kõigusoojased sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) · Püsisoojased kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks
Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist ülesannet: energia ja ehituslik (tselluloos) Monosahhariid e lihtsuhkur magus. Nt riboos (riboosijäägid RNAs) ja desoksüriboos(jäägid DNAs), glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Rohelistes taimedes
annaabi.ee 
