Forellifarm Suured pinnasetiigid Tilaapiakasvatus suurtes pinnasetiikides SUMBAKASVATUS SUMBAD • Sumbad on võrkseintega, ujuvad kalakasvatusrajatised, mis paigaldatakse ankurdatult veekogusse. • Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. • Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. • Väikesi sumpasid saab paigaldada ka sisevetesse. Väikeste sumpade kuju on tihti kandiline ja ujukiteks on neil metallist või plastmassist anu mad. • Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist – söötmist, asustamist, välja püüki), vee vool (hoovus)kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest.
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse. Angerjad on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse, varem ka Narva jõe kaudu Peipsisse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga
Eluiga võib küündida 25...40 a. eritingimustes isegi 88 a. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) Elupaik, -viis ning levik Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad üksikuna veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes avavette jahile siirduvad. Erinevatel eluperioodidel on angerja elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Angerjas on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Üldiselt leidub kogu Euroopa läänerannikul ja Vahemeres. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.htm) 4 Plussid ja miinused Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid - alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm
Järjest võetakse kasutusele uusi tootmistehnoloogiaid, mis eeldavad uut keskkonnakaitselist lähenemist. Ja loomulikult - mida enam inimesi, seda enam jäätmeid ning seda vähem puhast õhku, vett ja toitu. Õhku paisatud keemiliste ühendite lahustumisel õhuniiskuses võivad tekkida happelised sademed. Tööstusettevõtted, laevad ja asulad saastavad reovetega jõgesid, järvi ja meresid. Sellega kahjustatakse veeelustikku. Põldude tugev väetamine põhjustab väetisejääkide sattumist sisevetesse ja see omakorda veekogude kinnikasvamist. Õhku ja vett tuleb kaitsta kahjulike ainete väljafiltreerimisega heitegaasidest ja reovetest. Metsad võivad hävida, kui puude iga- aastane raie on suurem kui samal ajal juurde istutatav ja kasvav puude hulk. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega.
haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja bakteriaalhaigusi (VHS, furunkuloos). · Kalamarja desinfitseerimine enne üleviimist teise kalakasvandusse. · Soovitav kalade profülaktiline töötlemine. · Soovitatakse profülaktilise karantiini rakendamist välismaalt sisse toodud asustusmaterjali suhtes. · Ei ole soovitav tuua kalu mereveelistest kasvandustest sisevetesse, kuna Läänemere kalakasvandustes esineb ohtlikke haigusi (VHS, BKD, furunkuloos) · Kalade üleviimisel ühest looduslikust veekogust teise tuleb eelnevalt kontrollida nii asustatava veekogu kui asustusmaterjali kogumise veekogu ihtüopatoloogilist olukorda. · Vähi asustamist mandrilt Saaremaale (jt saartele) ei tohi lubada mitte mingil tingimusel! · Kalade transpordil tuleb vältida kalade stressi, mille tagajärjeks võib olla haiguspuhang. 4
Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000- 14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001) Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a 40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000 haugivastse hind oli 64 krooni ja üle selle. Kõrge hinna põhjuseks on kannibalism, mis teebki
ebamõistlik igat väiksemat jõnksu järgi teha. Seetõttu tõmmatakse sirged, millega ühendatakse kaugemad punktid ja tekib siukene mugav lahendus) SISEVEED: ❏ Siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud ❏ Siseveed on territooriumi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele ❏ Reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse (rannikuriig saab siin ise öelda, kes tuleb ja kes ei tule sisevetesse) ❏ Tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täielikus ulatuses (kaptenile jääb oma õigus, aga ta on kohustatud alluma rannikuriigi jurisdiktsioonile) ❏ Sõjalaevadei allurannikuriigi jurisdiktsioonile TERRITORIAALMERI: ❏ Rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili
Siseveed -‐ siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud -‐ siseveed on territoorimi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele -‐ reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse -‐ tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täilikus ulatuses -‐ sõjalaevad ei allu rannikuriigi jursidiktsioonile Territoriaalmeri -‐ rannikuriik võib määrata territoriaalmere laiuse, kuid see ei tohi ületada 12 meremiili
annaabi.ee 
