16. Hirm teavitada teisi teatud asjaoludest 4 4 17. Nõrk probleemi teadvustamine 8 8 18. Puudub teemakohane kompetents 10 10 19. Juht ei taha lollina paista 1 20. Meili teel saadetu ei pruugi õigel ajal loetud saada 1 21. Ei ole ettevõttesisest siseveebi 3 19 22 22. Osakondade vaheline dilemma 12 12 23. Ei ole võimalik, on lisatöö 15 3 18 24. Vanameelsed juhtimismeetodid 1 25. Infovahetus on tehtud ebamugavaks 18 14 32 26. Ei julgeta ülemusele öelda 1 27
• Tagasiside Sisekommunikatsioon toimub, kui: • Töötajad on rahul • Töötajad on motiveeritud • Sisekanalid on informatiivsed & efektiivsed • Viiakse läbi siseuuringuid ja analüüse !4 7. Millised on sisekommunikatsioonikanalid? • Silmast-silma • Telefoni teel • Meili teel • Siseveebi kaudu • Üritused • Koosolekud • Teadete tahvel 8. Mis on kriisikommunikatsioon? • Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi. • Erakorraliselt tähtis on sekkumine, et vältida suuremat kahju. • Kriis on ootamatu sündmus. Põhiküsimus: millal? Kriisikommunikatsioon: Riskide kaardistamine Pidev koostöö kriisi kaardistamisel ning selle lahendamisel Kriisi märgid: • Üllatus • Ebapiisav info
Projektijuhi operatiivne informeerimine teenuse nõuetekohast osutamist takistavatest asjaoludest; Muude tegevdirektori poolt antud seaduslike korralduste täitmine. Põhilised arvutiprogrammid, mida kasutab sekretär-juhiabi · MS Office 2007 o Word o Excel o PowerPoint o Publisher (trükiste tegemiseks) o Outlook · BearPaw (skaneerimiseks) · Joomla (kodulehe haldamiseks) · Sharepoint (siseveebi haldamiseks 3. ASJAAJAMISE KORRALDUS ETTEVÕTTES 3.1 Asjaajamine Asjaajamine asutuses on kiire ja korralik. Põhiliselt tegeleb kontoris asjaajamisega juhiabi -sekretär, aga vahel ka juhataja ise. Asjaajamist reguleerivateks dokumentideks ettevõttes on raamatupidamise sisekorraeeskirjad ja korraldus asjaajamise korra kohta. . 3.2. Bürootehnika Bürootehnikast kasutatakse: Tehnika Kogus Arvuti 18
siseklientidega. Töötukassa on aastaaruandes märkinud,et on korraldanud mitmeid aastaid järjest oma töötajate rahuolu uuringuid ning kuna tulemused on olnud püsivalt head, otsustati alates 2012 a korraldada uuringuid üle aasta. Kahjuks pole nende uuringute tulemusi laiemale üldsusele tutuvustatud. 5 Töötajate edutamine on korraldatud läbi siseveebi. Sinna jõuavad esimesena pakkumised vabadele töökohtadele. Suuremas osas leitakse 50% juhtudel töötaja oma organisatsioonist ja ülejäänud tulevad väljastpoolt läbi avalike konkursite. Töötukassa peab oma klientideks tööpakkujaid ja tööotsijaid. Kuid laiemas plaanis on kliendiks ka Eesti riik. Riigi eelarvest eraldati näiteks 2012 aastal töötukassale mitu miljonit eurot. Selle raha eest ootab riik töötute arvu vähenemist, kodanike suurenevat
Lisaks sellele peab olema üsna vilunud arvutikasutaja. Broneeringute tegemiseks kasutatakse programmi nimega Hotis, lisaks tuleb orienteeruda süsteemis Booking.com. Tegemist jagub alati palju, kuna hotelli vastuvõtt täidab ka infolaua funktsiooni. Kursis tuleb olla majas toimuvate kursuste ja koolitustega. Sageli tuleb teenindada ka siseklienti e. oma kooli töötajaid ning organiseerida osakondade omavahelist infovahetust. Seda toetab TKHK siseveebi olemasolu. Oluliseks ülesandeks on arveldamine iluteeninduse ning juuksuri klientidega. Kõik arved tuleb sisse kanda ning hiljem veenduda, et aruanded klapiksid. Samuti käib administraatori pädevusse suhtlus restorani ning toateenindusega. Restorani esitatakse hommikusööjate arv ning toateeninduse töö koordineerimiseks väljastatakse majapidamise aruanne. Töös tuleb ette ka kriisiolukordi või siis lihtsalt rahulolematuid kliente. Nende lahendamine
teisiti. Tuleks arvestada proportsionaalselt. Tavatöötajal on aastas 1 päev puhkust 13 päeva kohta. Alaealisel on 1 päev puhkust 10,4 tööpäeva kohta. Ta töötas 8 kuud ehk 224 päeva alaealisena, selle kohta saab 21,5 päeva puhkust. Töötas täisealisena aastas 4 kuud ehk 112 päeva, selle kohta saab 8,6 päeva puhkust. Kokku saab umbes 30 päeva puhkust. 25. Pärast pikki kooskõlastusi töötajatega valmis tööandja juures puhkuste ajakava märtsi lõpus. Kuna siseveebi haldur oli sel ajal töövõimetuslehel, pani tööandja puhkuste ajakava töötajatele tutvumiseks siseveebi välja 3. aprillil. Töötaja K. helistas 15. aprillil tööandjale, teatades, et läheb alates 1. maist 4 nädalaks puhkusele, kuna tööandja ei olnud puhkuste ajakava talle kalendriaasta esimese kvartali jooksul teatavaks teinud. Tööandja leidis, et töötajal sellist õigust ei ole, sest töötaja puhkus oli ajakavasse korrektselt ja õigeaegselt märgitud.
annaabi.ee 
