oma sisemuses, kui ta kiirgab välispinnalt maailmaruumi. Tasakaaluseisundis ollakse väga pikka aega (see on tähe arengus kõige pikem periood). Täht läbib oma arengus kõik need etapid (viimases etapis on ta tavaliselt valge kääbus). Päike kuulub ka peajadasse. Ühe tähe elulugu 1. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub tähe massist ja sisetemperatuurist. Suuremad tähed kui Päike põlevad palju kiiremini kui Päike. Tasakaaluseisundis peab tähe sisemuses termotuumareaktsioonide tagajärjel tekima sama palju energiat kui tähe välispind kiirgab. Kiirgusrõhk seespoolt peab olema tasakaalustatud gravitatsioonilise tõmbejõuga (gravitatsiooniline tõmbejõud proovib tähte kokku tõmmata, kuid kiirgusrõhk proovib tähte laiali paisutada). 2. Millest tekivad tähed? Arenguetapid:
on jõudnud omandada teatud kindla tugevuse (kriitilise tugevuse 5 MPa), siis järgnev külmumine ei avalda olulist mõju pärast sulamist jätkuvatele kivinemisprotsessidele ja betoon saavutab konstruktsioonis ettenähtud tugevuse.[2] Betooni kivinemise kiirus sõltub paljudest asjaoludest: välistemperatuurist, tuulest, konstruktsiooni paksusest, betooni valutemperatuurist, betooni koostisest, vormist, sisetemperatuurist ja täiendava soojustuse olemasolust (vt. Joonis 1) [3]. Seega peamine põhjus betooni kivinemise kiirusele on temperatuur. On teada, et betoon saavutab normaaltingimustes (+20°C; RH 95%) tugevuse 28 päevaga. Kuid paratamatult esinevad need tingimused Eesti kliimas üsna harva
õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Suurte büroohoonete puhul, kus ma töötasin oligi kogu hoonesse projekteeritud küllaldki võimas sund- ehk mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma näiteks ventilaatoritega. Samas eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu eemaldamist tõmbeventilatsiooni. Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda vajalikust õhuvahetuse määrast, sisetemperatuurist, lubatavast maksimaalsest müratasemest ja õhu liikumiskiirusest. Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõbeõhu soojendamisega. Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus 3 Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik
Temperatuurikoormus Kogu seina soojatakistus on kus s - soojajuhtivus korstna sisepinnal ( kui suitsugaaside temperatuur on 30... 100º C; 101...300º C ja rohkem kui 300º C, siis võib võtta v vastavalt 28, 33, 50); v - soojajuhtivus korstna välispinnal, mis oleneb tuule kiirusest vt (kui vt = 1... 5, 6...8, >8 m/sek, siis v on vastavalt 10, 14, 20); v; s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid . Hariliku tellise puhul sõltub palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus - vastava kihi paksus. Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal b) temperatuurilang seina ulatuses Temperatuurilang korstnaseinas põhjusta seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustava paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. 31. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed - (vasta järgmistele punktidele) - sillused (raudbetoonist, kivist)
kordsusel N= 0,3; N=0,5 N=1,0 ja N=2,0 (N õhk vahetub korda tunnis) Allikas: E.Jõgioja http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=248&page=1 46 23 ... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil.
rakendama programme energiakulude arvestamiseks vastavalt tegelikule energiatarbimisele. Tarbitud soojusenergia arvestamine toimub ca 80% ulatuses vastavalt tegelikult hoones tarbitud kogustele, kuid selle jaotamine individuaaltarbijate (korterite) vahel on lihtsustatud ja ei arvesta nende erinevat ning energiatarbimist mõjutavat käitumist. Elamutes toimub kütteks tarbitud soojusenergia koguste jagamine reeglina vastavalt korterite köetavale pinnale ja ei sõltu korteri sisetemperatuurist ja elanike poolt rakendatud energiasäästumeetmetest. Olukorra parandamiseks on vajalik analüüsida praegust olukorda energiakulude arvestamisel ning koostada tegevuskava energiakulude individuaaltarbijakeskse süsteemi juurutamiseks, mis võtaksid arvesse üksiktarbijate tarbimisharjumusi." Alates 2009. aasta jaanuarist peavad Eestis vastavalt Euroopa Liidu Energiasäästudirektiivile olema välja töötatud konkreetsed seadusandlikud aktid motiveerimaks
5.1-l toodud niiskuslisa ja välisõhutemperatuuri vahelist sõltuvust. Kuna suvel on intensiivsem ventilatsioon (rohkem avatud aknaid, mehaaniline ventilatsioon suuremal kiirusel (ruumide jahutuseks)) ja väiksem niiskustootlus (rohkem väliseid tegevusi, pesukuivatus õues jne) on suvel niiskuslisa väiksem. Siseõhu suhteline niiskus ei ole sobiv niiskuskoormuse hindamiseks, kuna see sõltub lisaks siseõhu niiskuskoormuste komponentidele ka sisetemperatuurist ja välisõhu suhtelisest niiskusest. 61 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 3 8 8 3
1) kus: i siseõhu veeaurusisaldus, g/m3; e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3; Kui hoones on suur niiskustootlus (kasutatakse palju vett, õhu niisutus, tihe asustatus jne.) ja väike õhuvahetus (halb ventilatsioon), on niiskuskoormus e. niiskuslisa suur. Niiskuslisa on potentsiaaliks läbi välispiirde toimuvale veeauru difusioonile. Niiskuskoormusi ei saa hinnata suhtelise niiskuse järgi, sest see sõltub sisetemperatuurist ja välisõhu veeaurusisaldusest. Vaatleme näiteks kahe elamu sisekliimat, mille temperatuur ja suhteline niiskus jäävad talvel sisekliima standardi soovituse piiridesse: temperatuur +19 C ja suhteline niiskus 25 % ning temperatuur +25 C ja suhteline niiskus 45%. Nendes olukordades on niiskuskoormuse erinevus kolmekordne, vastavalt 3,0 g/m3 ja 9,3 g/m3. Või vaatleme +22 C temperatuuri ja 30 % suhtelise niiskusega ruumi, kui välistemperatuur on -15 C või 0 C
annaabi.ee 
