toitainete rasvade varuga. Luud on lihaste kinnituskohaks. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega. Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. Luustik e. skelett koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimesel on siseskelett, s. t. luustik paikneb keha sees. Luustik teostab keha, annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. Luudele kinnituvad lihased. Koos lihastega osalevad luud liigutuste sooritamises. Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog ja rindkere luud. Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt, painduvalt või jäigalt. Liikuvad luud on ühendatud liigestega.
Osa punast luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, see on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust.
Rna ja valgud, ribosoome ei leidu vaid küpsetes erütrotsüütides 4.Tee joonis mitokondri ehitusest, viita osadele. Mis on mitokondri ülesandeks? õp lk 81 alumine joonis;osad:s sisemine membraan, välimine membraan, RNA, ribosoomid 5.Kuidas seletatakse mitokondrite teket, mis seda hüpoteesi tõestab. Mitokondrite teket seletab endosümbioosi teooria-kaks rakku hakkavad koos elama, üks rakk satub teise sisse; sümbioos- sõbrasuhe; endoskelett-siseskelett; TÕESTUS: ribosoomide esinemine; iseseisev, rakuruumast erinev RNA ja DNA, st suudavad iseseisvalt (tuumast sõltumatult) paljuneda; kahekordne membraan(mitokondreid on vaja, et saada energiat) Miks suudavad mitokondrid isesisvalt paljuneda? Neil on oma geonoom ja nad saavad iseseisvalt paljuneda Palju neid ühes rakus võib olla? Mitokondrite arv erinevates rakkudes erinev: 100..1000 Sõltub: kas rakk teeb intensiivselt tööd , nt. Spermid peavad kiiresti tööd tegema, neid palju
ja mis võis lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Sellised massiivsed kolooniad võivad meenutada koralle, samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja vetikatega. Sammalloomad on lubitoesega organismid. (fossiilid.info). Sammalloomi elab ka tänapäeval. 3. Käsnad Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura,
Mõlemal pool keha külgedel on kalal küljejoon. Selle abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Selle abil saab kala orienteeruda ka sogases vees. ( Kalade välimus ja liikumine; Kala välisehitus) (Pilt 2, kalade liikumine) 8 Siseehitus Skelett Kõigil luukaladel on kerge, kuid tugev, kas osaliselt või täielikult luulise koostisega siseskelett. Luukalade skelett koosneb üldjoontes kolmest osast: kolju, selgroog ja uimede skelett. Luustiku põhiosa moodustavadki koljuluud ja paljudest selgroolülidest koosnev selgroog. Selgroolülidele kinnituvad siseelundeid kaitsvad roided. Ka uimi toestavad peenikesed luud. (vaata ka pilt 3) (Luustik on kehale toeks ja siseelunditele kaitseks; Luukalad) (Pilt 3, kalade luustik) 9
kaldus looma pea enne alla- kui ülespoole. Vastupidiselt kilpkalade hulka kuuluvat Heraspis´t iseloomustas aga kaardus kõht ning väljavenitatud uim saba all, mis aitas ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas. Kilpkaladel ei puudunud mitte ainult lõualuud, millega närida, vaid ka paarilised uimed, mis annavad tänapäeva kaladele stabiilsuse ja kontrolli liikumisel. Arvatakse, et kilpkaladel oli kõhreline siseskelett. Kilpkalade õitseng oli Devoni ajastul, kuid nad kadusid ajastu lõpul lõpul. Siluri ajastu lõpul ilmus uus, üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu. Nendeks olid piklikud akantoodid, kellel oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad (joonis 3: 10). Need olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed; keha katsid soomused, mitte luuplaadid; ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud
okasnahkseid (A) ja millised mõlemaid (AO). Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta: A: … O: … AO: … Tunnused: 1. Elavad ainult veekogudes. 2. Elavad ka Eesti vetes. 3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5. Osa elab kinnitunult polüüpidena ja liigub väga vähe. 6. Liiguvad toitu otsides ringi. 7. Neil on koed. 8. Neil on koed ja organid 9. Osal lubiainest välisskelett. 10. Lubiplaadikestest siseskelett. 11. Nende keha on sümmeetriline. 12. Suuava ümbritsevad kombitsad. 13. Saagi surmamiseks ja enesekaitseks on neil kõrverakud. 14. Nende hulgas on röövloomi. 15. Liiguvad vett kehasisesest torusüsteemist jalgadesse surudes. 2.2. Kirjuta üks oluline tunnus, mille poolest ainuõõssed on arenenumad kui käsnad. --- 7 Ülesanne 3. 3.1. Maailma ühed liigirikkamad ökosüsteemid korallrifid on sattunud ohtu. Mis on selle põhjused ja mis tagajärjed? Järjesta need (a-f)
• lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod)
65 miljonit - 1,8 miljonit aastat tagasi nn tertsiaar ehk ajastu, mille jooksul on välja kujunenud enamik praegu tuntud selgroogsete perekondi ja liike. Sõõrsuud - maduja kehaehitusega poolaprasiitsed või parasiitsed veeloomad; meenutavad kalu, kuid neil puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid. Kalade ,,moodsaim" rühm, isolatsiooni tingimustes toimub suhteliselt kiire liigiteke (nt kiriahvenad Aafrika järvedes). Eestis on kaladest looduskaitse all säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. Teistele kaladele rakendatakse kudemisaja, alammõõdu ja püütava koguse piiranguid. Kalaliikide täiskasvanud isendid on mitmesuguse toidu- ja hapnikunõudlusega: põhjapuhastajad, taimtoidulised, zooplanktonitoidulised, kiskjad
annaabi.ee 
