Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes.
rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase
nõgemaks ning areneb laiaulatuslik osteoporoos. Sekundaarset osteoporoosi võivad põhjustada muud tervisehädad. Haiguse tekitajate hulka kuuluvad hormonaalsed probleemid, näiteks hüperkortisonism ja hüpogonadism ( sugunäärmete vaegnõristus), osaline gastrektoomia (mao eemaldamine) ja hulgimüeloom. Lastel arenev osteoporoos on seotud peamiselt kaltsiumi ja vitamiini D puuduliku sisaldusega toidus. Võib aga olla veel pärilikke ja sisesekretoorseid põhjusi, mistõttu: 1. luud ei moodustu normaalselt (osteopeenia) 2. luukude ei mineraliseeru ja luud on pehmed (osteomalaatsia). Niisugune on olukord rahhiidi puhul. Seega on rahhiit üks osteoporoosi alaliike, mistõttu rahhiiti põdenud laste vanemad peaksid olema eriti valvsad ja pöörduma arsti poole, kui tekib kahtlus osteoporoosi suhtes. KUIDAS TEKIB OSTEOPOROOS? Vanemate põlvkondade hulgas oli osteoporoos palju vähem levinud
glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles
Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali. Epifüüs paikneb vaheajus, toodab loomuliku valguse toimel serotoniini, mis soodustab vaimset töövõimet; melatoniini, mida pärsib päikesevalgus (soodustab valguse puudus). Viimane soodustab unisust ning väidetavalt pidurdab oma hormoonidega ka enneaegset sugulist küpsemist. Hüpofüüs paikneb vaheaju põhjas, seal toodetakse kõiki teisi sisesekretoorseid näärmeid stimuleerivaid hormoone ning ühtlasi produtseeritakse ka somatotroopset hormooni ehk kasvuhormooni. Kilpnääre asetseb mõlemal pool hingetoru, seal toodetakse joodi sisaldavaid hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust. Harknääre paikneb hingetoru hargnemise kohal, pidurdab enneaegset sugulist küpsemist ning on väga võimas lapseeas (istub trahhea kohal). Harknäärmes aktiviseeritakse antikehad.
Paikselt võib temperaratuur tõusta ka mingi piirkonna soolaga hõõrumisel. 2.3. ravimite mõjul tekkinud palavik; 2.4. neurogeenne ehk närvisüsteemi erutusest tekkinud palavik. Palaviku patogenees Kehatemperatuur tõuseb, sest muutunud termoregulatsiooni tõttu pole soojusteke ja äraandmine enam tasakaalus. Soojusteke domineerib. Palavikku tekitav etioloogiline faktor stimuleerib termoregulatsiooni keskust, see omakorda mõjutab sisesekretoorseid näärmeid, mis omakorda stimuleerivad ainevahetust. Palaviku staadiumid. 1. Temperatuuri tõusu staadium. Tavaliselt on see staadium lühiajaline, mil intensiivistub soojusteke, äraandmine on aga takistatud naha, eriti jäsemete veresoonte spasmi tõttu. Esinevad külmavärinad, kananahk, nahk on kahvatu. Kananahk on tingitud karvapüstitajate lihaste kramplikust kokkutõmbest, mille tagajärjel produtseeritakse veelgi enam soojust. Miks tekivad külmavärinad ?
Ühisjuha ei ole pidevalt lahti, seal on sulgurlihas, mis avaneb reeglina söömise ajal ja söömise järgselt. Peensooles toimub toitainete lõplik lõhustamine. Süsivesikud monosahhariidideks ja valgud aminohapeteks ning lipiidid glütserooliks ja rasvhapeteks. Need lõplikult lõhustunud toitained imenduvad peensoolest. Aminohapped ja monosahhariidid lähevad verre, rasvhapped suuremalt jaolt lümfi (vabad rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased
annaabi.ee 
