8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest 9 Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras. 7. Selgita mõisteid - Eesti riigipiir(sisepiir, välispiir, merepiir, maismaapiir) ja ajutine kontrolljoon. - Eesti riigipiir on katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. -Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi ühine maismaapiir, sealhulgas jõe- ja järvepiir -Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe- ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir.
Kuid mitte alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb mööda mõttelist joont, milles lepiti kokku Eesti ja Vene riigi vahel 2. veebruaril 1920.aastal Tartu rahulepinguga. Faktiliselt ongi kujunenud olukord, kus Eesti riigi poliitiline piir ei lange kokku faktilise tolli- ja majanduspiiriga Vene Föderatsiooniga külgnevatel aladel. See nähtamatu sisepiir, see valulävi, millest üle astudes meil ei ole enam Eestit, ja millele on viimaste aastate jooksul ohtlikult lähenetud. Selle kõige peale tekib soov karjuda: ´´Siin on piir, siit kaugemale ei saa!`` Sest, kui me ei ütle midagi, on Eestis paarikümne aasta pärast jälle kodumaata rahvas. Eestis, kui jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale
tunginud inimene hoiatamata maha lasti. Müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele võib-olla halveminigi kui Ungari sündmused, mis ajapikku unustati. Müür siiski püsis ja tõestas oma okastraatide ja vahitornidega iga päev, et sotsialismileer kujutab endast vaid hiiglasliku vanglat. Kuigi Berliini müürist sai ajapikku kogu Ida ja Lääne eraldatuse sümbol, oli tegelikuks barjääriks Lääne demokraatia ja kommunismi leeri vahel siiski Saksamaa sisepiir ehk SSP. Ida-Saksamaa keskmine kodanik ei teadnudki õieti, mida see endast kujutab ja kuidas välja näeb. Piir kulges mööda keelutsooni ning sellest ei räägitud ega avaldatud ühtegi pilti. Ida ja Lääne vahelisi müüre oli kerkinud ka mujale. Samalaadsed piirikindlustused ja tõkkesüsteemid vonklesid piki Tsehhoslovakkia piiri Saksa Liitvabariigi ja Austriaga. Okastraattõkked olid umbes 1,2-1,5 m kõrged, kuigi võisid küündida kuni 2,5 m kõrguseni
Nende all mõeldakse meteoroloogias näiteks kohalikku tsirkulatsiooni, äikest ja sellega seatud nähtusi (Raukas 1995: 189). Käsitledes nende mõju või näiteks linnakliimat tervikuna, on see kliima mõttes koha- ehk mesokliima. Meso- ehk kohakliima kujundajana on Eestis esikohal Läänemeri, mille mõju järgi on eraldatud Eesti kliimavaldkonnad. Valdkondi jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. See koos mõlemale poole ulatuva hajumisribaga on oluline sisepiir Eestis. Täpsemas käsitluses sõltub valdkondade piiri paigutamine suuresti kasutatavatest kliimakarakteristikutest (Raukas 1995: 189). Eesti merelisemas kliimavaldkonnas võib omakorda eristada vastavalt rannajoone orienteeritusele mere suhtes mereliste ja mandriliste elementide käiguga päevi, mis on määratud tuule suunast. Meretuulte mõjul on õhutemperatuuri, samuti relatiivse niiskuse ööpäevane amplituud tühine domineerivad merelise kliima tunnused. Maatuultega
keelatud); kotkad, musttoonekurg. 5) kaitstavad looduse üksikobjektid teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga etc.; 50m raadiuses piiranguvöönd 25 objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont. 6) KOV tasandil kaitstavad loodusobjektidmaastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Selle ümber 50 m kaugusele ulatuv kaitsevöönd. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, va kasvav mets ja viljapuud,
põhjapoolse parasvöötme maana Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju piirkonda. Geograafilisele laiusele vastavalt muutub aasta vältel päeva ja öö pikkus, mis kajastub selgesti väljendunud aastaaegades. Eesti asub nn pikapäevavöötmes, mis võimaldab põllukultuuride kasvatamisel päikesekiirgust täielikult ära kasutada. Läänemeri on põhjapoolses Euroopas lääne ja ida vaheline looduslik sisepiir. Eesti jt Baltimaad on laiaulatusliku Ida-Euroopa lauskmaa äärealana avatud itta, seega looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse. Kitsamalt tuntakse Eestit kui üht Läänemere idaranniku riiki, täpsemini kolmest Balti riigist (Eesti, Läti, Leedu) põhjapoolseimat. Läänemeri eraldab Skandinaavia poolsaart Kesk- ja Ida-Euroopast ning on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega (Atlandi ookeaniga). Eestlastele on nende kodumaast läände
annaabi.ee 
