Seega [E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 8-11] Aperioodiline tüüplüli 3 Aperioodilise lüli nimetus tuleneb asjaolust, et tema väljund muutub hüppelise sisendi puhul monotoonselt ehk aperioodiliselt. Aperioodiline on nt. lüli, mis salvestab energiat või ainet, kusjuures salvestamine toimub läbi elemendi, mis takistab energia- või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga Ajakonstant T näitab aega, mille jooksul siirdeprotsess lõppeks, kui väljundsuuruse muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 42-45] Staatiline ja dünaamiline reziim Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed
2 0.4827007 2 36.9 2 37.9 2 38 3 25.2 s3 3 26 0.4358899 3 25.9 4 15.2 s4 4 15.9 0.4949747 5 48.5 s5 5 48.9 0.400 5 48.1 Keskmine: 40.1882 U(Rw), abs 0.4712 U(Rw), % 1.1725 Sisendsuurus Väärtus Uc Ühik A(proov) 0.186 0.0023691 AU Signaali mõõtekorduvus: 0.001 AU Signaali triiv (%) 0.002148 0.000 AU 2. Lahjendus fd 1.25 0.006 fd u_c (%) 0.5 3. b1 0.9801 0
on harilikult otsetoimega primaarreleed; nende vastuvõtuelemendid võivad olla arvutatud väga suurtele vooludele; täiturelemendid on suutelised juhtima mõnekümneamprilist voolu. Releed jaotatakse kasutusala järgi: Automaatika- ja elektersidereleed võivad olla nii primaar- kui sekundaar-, nii otse kui kaudtoimega releed; vastuvõtu- ja täiturelemendid on arvestatud vooludele, mis on mõõdetavad milliamprites, harvem mõni amper. Releesid iseloomustatakse: Rakendusväärtus sisendsuurus, mille juures relee rakendub; Tagastusväärtus sisendsuurus, mille juures relee tagastub; Tagastustegur; Sisendsuuruse tööväärtus sisendsuurus, mida vastuvõtuelement pidevalt talub ilma ülekuumenemiseta; Rakendumise varutegur Rakendumisvõimsus võimsus, mida relee tarbib rakendumisel; Juhtimisvõimsus võimsus, mida täiturelement suudab kestvalt juhtida, kontaktreleedel Võimendustegur Lubatav rakendumissagedus rakendumiste arv ajaühikus; Releesid iseloomustatakse:
pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib selliseid mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriistade skeemilised ja konstruktiivsed lahendused on küll väga erinevad, kuid nende üldine ehituspõhimõte on ühesugune. Mõõdetav ehk sisendsuurus qs teisendatakse sisendmuunduri abil vajaliku amplituudiga pingesignaaliks u = f(qs). See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine.
temperatuur ja koormuse takistus? Jah 19. Milline on emitterjärguri lühend? CC 20. Millistest funktsionaalsetest plokkidest koosneb diferentsiaalvõimendi? Transistor resistor( , , ) 21. Millistest funktsionaalsetest plokkidest on koostatud av võimendi? , . ( ) 22. Millest on koostatud opvõimendi (OV)? npn pnp . 23. Millega võrdub tavaliselt opvõimendite võimendustegur? Võimendustegur=väljundsuurus/sisendsuurus(Näide:Ku=Uout/Uin) 24. Millised on opvõimendite populaarsed kasutusalad? Analoogelektroonika( , .) 25. Kuidas võib võimendeid liigitada voolu järgi? Mitte linearsed, linearsed, vahelduv voolu võimendid 26. Kui kaks toitepinget on 15 V, milline on siis tipust-tipuni suurus ideaaljuhul? 30 27. Opvõimendil on avatud kontuuri võimendustegur 100000 toitepingega ±12 V. Milline on minimaalne vajalik sisend (V), selleks et tekiks küllastus? -0,00012 28
fikseeritud arv sisendtähestiku lõplikke väärtusi Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 49 Lõplik automaat mudeli väljundil saab olla n väljundsuurust y1, y2, ... yn, mis on väljundtähestiku Y sümbolid ehk fikseeritud arv väljundtähestiku lõplikke väärtusi igal ajamomendil saab mudel olla ainult ühes võimalikest olekutest z1, z2, ... zN mudeli oleku mingil ajamomendil määravad ära selle ajamomendi sisendsuurus x ja eelmise ajamomendi olek z Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 50 Lõplik automaat mudeli teisendab sisendsümboli x väljund sümboliks y sõltuvalt mudeli olekust eelmisel ajamomendil automaate, mille väljundsümbol y määratakse üheselt vaid sisendsümboliga x, nimetame mäluta automaatideks Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 51 Lõplik automaat automaate, mille väljundsümbol y sõltub lisaks
annab panuse mõõtemääramatusse. Primaaretaloniks võib olla mõõtühiku määratluse praktiline kehastus või mõõteprotseduur, mis sisaldab mitteordinaalsuuruse mõõtühikut või etalon. Primaaretaloni spetsifikaat peab sisaldama aega, millal seda kasutati kalibreerimisastendiku sisseseadmiseks aga ka muud asjakohast metroloogilist infot, näiteks aega, millal toimus esimene kalibreerimine kalibreerimisastendiku abil. Kui mõõtemudelis on rohkem kui üks sisendsuurus, siis peab iga sisendsuuruse väärtus olema metroloogiliselt jälgitav ja mõõtmist kirjeldav kalibreerimisastendik võib moodustada harulisestruktuuri või võrgu. Toiming iga sisendsuuruse metroloogilise jälgitavuse kindlustamiseks peaks vastama sisendsuuruse suhtelisele panusele mõõtetulemusse. Mõõtetulemuse metroloogiline jälgitavus ei taga adekvaatset mõõtemääramatust mingiks kindlaks otstarbeks ega välista eksimusi.
Lülide vastassuunaline paralleelühendus. Lülide jadaühendus Jadaühendus: reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviisid. Jadaühenduse korral on kogu ahela ülekandefunktsioon võrdne ahelasse kuuluvate ülekandfunktsioonide korrutisega. W(s) = W1(s)W2(s)W3(s).......Wn(s) Lülide rööpühendus Paralleelselt töötavaid lülisid esineb süsteemides harvemini kui jadaühenduses olevaid lülisid (sisendsuurus on sama ja väljundsuurused liituvad). Paralleelselt töötavate lülide ülekandefunktsioon on nende lülide ülekandefunktsioonide summa. W(s)=W1(s)+W2(s)W3(s)+......+Wn(s) Tagasiside ehk vastassuunaline paralleelühendus. On kolmas reguleerimissüsteemide tüüpelementide ühendusviis. Sellise ühendusega on kõik suletud reguleerimiskontuuriga automaatsüsteemid tervikuna. Süsteemi
kasutatakse vedelik- või õhkjahutust. Vurrkompasside jälgivad süsteemid Automaatsed reguleerimissüsteemid võimaldavad automatiseerida mitmesuguseid protsesse. Kõik automaatsed reguleerimissüsteemid jaotatakse 3 gruppi - stabiliseerivad – reguleeritav suurus hoitakse muutumatuna - programmeeritud reguleerimisega – reguleeritav suurus muutub suvalise etteantud programmi järgi - jälgivsüsteemid - väljundis taastatakse suvaliselt muutuv sisendsuurus üldjuhul automaatne reguleerimissüsteem koosneb regulaatorist ja reguleeritavast objektist. Igasuguse automaatse reguleerimissüsteemi omapära seisneb selles, et ta on suletud nn. tagasisidega. Üldjuhul tagaside tähendab seda, et järgneva elemendi väljundsignaal edastatakse mõne eelmisele sama süsteemi elemendile. Automaatse reguleerimissüsteemi põhimõtteline skeem Andurist edastatakse signaal U võrdlevale seadmele (diferentsiaalne
väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2) kus Kp on regulaatori ülekandetegur, ∆U(t) sisendsignaal. Diskreetse regulaatori korral tuleb pidev aeg t asendada diskreetse ajaga n, mis kujutab endast järjestikuste ajaintervallide järjekorranumbreid U reg = K p ⋅ ∆U (n ) . (2.3) Negatiivse tagasisidega süsteemis on regulaatori sisendsuurus ∆U(n) seadesignaali ja tagasisidesignaali vahe 132 ∆U (n ) = U s (n ) − U ts (n ) . (2.4) Diskreetse regulaatori väljundfunktsioon U reg (n ) = K p ⋅ [U s (n ) − U ts (n )] . (2.5) Analoogiliselt on avaldatav ka integraal- ehk I-regulaatori väljundfunktsioon n
annaabi.ee 
