püsiväärtuste suhe, mida nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Lineaarses süsteemis [2] omab see seos kuju K=y/u või y=Ku, kus K on staatiline ülekandetegur (võimendustegur). Seose graafiline kujutis on joonisel 1.14 Kumma süsteemi staatiline ülekandetegur on suurem? Põhjendage vastust (joonis!) 1.15 Mis on süsteemi dünaamiline karakteristik? Ülemineku ajaline kulg on dünaamiline karakteristik. Kuna võimalikke ajas muutuvaid sisendsignaale on lõpmata palju, siis kasutatakse nii juhtimissüsteemi kui terviku, aga ka tema üksikute elementide. 1.16 Mis on ülereguleerimine? Ülereguleerimine määratletakse tavaliselt kui hüppekaja maksimaalväärtuse ja lõppväärtuse vahe protsentides lõppväärtusest, 1.17 Mis on reguleerimise aeg? Reguleerimisaeg tr on määratud kokkuleppeliselt valitud kõrvalekaldega lõppväärtusest (tavaliselt
parkimisasendist teistesse asenditesse eeldab piduripedaalile vajutamist). Pidurdamisel hüdrotrafo lukustus avaneb ja rattad saavad veereda vabalt. Tekib sarnane olukord, nagu käsikäigukastidega autodel siduripedaali allavajutamisel. 27. Millal aktiviseeritakse kiirenduslülitus (kickdown)? Siis kui autojuht vajutab gaasipedaali põhja (Üldjuhul üle 90%). 28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud? a) Accelerator Pedal Position 32 % b) Engine Load 35 % c) Engine Speed 2840 RPM a) Gaasipedaali asend. Pedaali on vajutatud 32%. b) Mootori koormus. Mootori koormusaste on 35% (osaliselt koormatud) c) Mootori pöörlemissagedus on 2840 1/min. Käigukast saab juuresolevad andmed mootori juhtplokilt kas eri juhtmete või CAN võrgu
konditsioneer välja. Kiirenduslülituse vajadusest saab juhtplokk teada kiirenduslülitilt. Lüliti võib olla paigutatud gaasipedaali mehhanismile, ühendustrossile või integreeritud gaasipedaali asendianduriga. Kiirenduslülitil on kaks ülesannet: anda juhtplokile teada, et gaasipedaali on vajutatud üle 90 % ning kiirenduslülitushetke paremaks tunnetamiseks avaldada gaasipedaali vajutusele väikest vastusurvet. 4.7 Info mootori juhtplokist Osa sisendsignaale, nagu näiteks mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, saab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokilt. Väntvõlli ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduste põhjal määrab juhtplokk hüdrotrafo lukustamishetke. Mootori koormuse, väntvõlli pöörlemissageduse ja gaasipedaali asendi järgi määrab juhtplokk käiguvahetuse ja käiguvahetusel kasutatava töörõhu suuruse.
Mis on närvivõrk? 3 Tehisnärvivõrk on bioloogilise aju eeskujul ehitatud arvutuslik arhitektuur. Närvivõrk imiteerib elusorganismide närvisüsteemi struktuuri ja omadusi: närvivõrk koosneb paljudest lihtsatest arvutuslikest elementidest (neuronitest) ja sellel on keerulisem käitumine kui iga üksiku neuroni võime. Neuronvõrk saab sisendsignaale, analüüsib seda sarnaselt meie aju kasutamisega. Analüüsi käigus õpib võrgustik (omandab kogemusi ja teadmisi) ja väljastab eelmise kogemuse põhjal vastava vastuse (väljundsignaalid), mis on probleemi lahendus. Probleemi lahendamiseks saab õpetada kunstlikku neuronivõrku, nagu looduslikku bioloogilist neuronite võrku: see sisaldab neuronite sisemisi adaptiivseid parameetreid ja nende struktuuri ning nende muutmine võib muuta oma käitumist.
See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada
. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali.
. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali.
3. Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid. Regulaatori põhielemendiks on operatsioonivõimendi. Operatsioonivõimendi on suure võimendusteguriga negatiivse tagasisidega haaratud alalisvooluvõimendi (joonis 3.4). Joonis 3.4 Operatsioonivõimendil võib olla rohkem kui üks sisend Usis ja üks inversne väljund. Sisendahelatesse ja tagasisideahelasse on lülitatud aktiiv-mahtuvuslikud takistid Zsis,i ja Zts. Operatsioonivõimendi muundab sisendsignaale seaduspärasuse Uvälj = - Zts * Usis,i / Zsis,i ) järgi. Lihtsaimal juhul, kui eksisteerib ainult üks sisendsignaal ning kui nii sisend- kui tagasisideahelasse on lülitatud aktiivtakistid R1 ja Rts, muundatakse sisendsignaali all- järgnevalt: Uvälj = - Rts * Usis / R1 = - k * Usis , st sisendsignaali korrutatakse teguriga k = Rts / R1, samuti muutub signaali märk vastupidiseks
suhe on igas elemendi töökarakteristiku punktis ühesugune, konstantne. Seda suhet, mida saab avaldada ka lineaarse karakteristiku tõusunurga tangensina, nimetatakse elemendi staatiliseks ülekandeteguriks. Ülekandetegur on dimensiooniga suurus. Reguleerimissüsteemi elemendid vaatamata oma mitmekesisusele, mõjutavad läbivaid signaale vaid mõnel üksikul oluliselt erineval viisil. Elementide omaduste väljaselgitamiseks kasutatakse kokkulepitud standardse iseloomuga sisendsignaale. Tüüpilisemaid on hüppesignaal. Vaatame sisend ja väljundsignaalide muutuste lõplikke väärtusi. Staatiline ülekandetegur on sellisel juhul: xv xv - xv0 kt = xs = x s - x s 0 kus xv on väljundsuuruse ühikutes ja xs on sisendsuuruse ühikutes. Suhtelised hälbed: _______
üleminekuga ühelt seadmelt teisele. 1. Pilt - Paketiedastus kahe otspunkti vahel, nt ruuterist-ruuterisse. Pakett läbib 3 kanalit. 99 ajaühikut kulub paketi edastuseks. 2. Pilt - Teeme selle sama paketti lühemaks, tükeldame. 3*13=65 ajaühikut 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi FDM e sagedusmultipleksimine - Mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demux-iga ja marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine - Andmejadasid kombineeritakse nii, et eraldatakse igale andmejadale erinev ajaintervall. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa side kanali
võrdne nulliga. Türistore avavate impulsside andmine sisselülituvale muundurile, enne kui väljalülituva muunduri türistorid on täielikult suletud, võib põhjustada toiteliinidevahelise lühise, kusjuures lühisvoolusid saab vähendada juhtimisega või katkestada, kasutades sulavkaitsmeid või automaatkaitselüliteid. Kui vool kahaneb nullini, saab vastulülitatud türistoride grupi avada, muutes sellega mootori voolu polaarsust (samuti pöörlemissuunda). Vooluregulaatorid B annavad sisendsignaale mõlemale tüürimpulsside formeerijale, kuid ainult üks nendest tohib anda loa türistoride avamisimpulsside formeerimiseks. Avatav türistor valitakse lüliti S korraldusel, mille talitlus 98 sõltub väljalülituva türistoride grupi voolust. Loogikalülituste & (JA) paar välistab voolu seadesignaali ja lülitussignaali polaarsuse määramisega türistori gruppide üheaegse avanemise
annaabi.ee 
