) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega. -Teised arvutiosad ,mis paiknevad korpuses ,paigaldatakse ka sotse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil .Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. Sisendseadmed -Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga -Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on: -klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks. Hiir kui elekroonile "nimetissõrm" Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks. -Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks. -Kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed - Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval
resolutsiooniga ainult kuni 600 x 600 dpi resolutsiooniga. 17. Mida näitab kuvari värskendussagedus? Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis elektronkiir laotab kuva ülevalt alla (millise sagedusega joonistatakse kogu pilt ekraanil uuesti). Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz
...............................................................17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral
Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei
· protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3. skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks 4. magnetkirjalugeja ja -kaardilugeja 5. valguspliiats 6. puuteekraan (touch-screen) 7. digitaator (graafikatahvel) 8. pliiatsiarvuti, mille puhul spetsiaalse pliiatsi taolise kirjutusvahendi abil on võimalik 9. käsitsikirjutatud info arvutisse sisseviia 10
2.3. Andmevahetus 2.3.1. Andmevahetuse meetodid Arvutit ümbritseb väliskeskkond, milles arvuti töötab ning lahendab programmiga antud ülesandeid. Keskkonnaks on arvutioperaator, sidekanalid (arvutivõrk), automaatseadmed või -protsessid. Infovahetuseks kasutab arvuti mitmesuguseid välisseadmeid, millelt saab infotöötlusprotsessi lähteandmed ning kuhu väljastab tulemid ja juhtsignaalid. Välisseadmed jagunevad andmete allikateks e sisendseadmeteks ning andmete tarbijateks e väljundseadmeteks. On võimalik, et välisseade on nii andmete allikas kui ka tarbija (magnetkettaseade), sel juhul nimetatakse teda sisend-väljundseadmeks, sest andmevahetus toimub mõlemas suunas. Universaalarvuti enamkasutavad välisseadmed on joonisel 2.24. Printer Plotter Fax Mõõte- Modem liides
-------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. OMISTAMISLAUSE Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on mõlemad ühed omapärased asjad - kas inimesele äärmiselt lihtsad või täiesti segadusttekitavad
-------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu. Lugemine ei muuda mälupesa sisu, kirjutamise korral läheb mälupesa vana väärtus kaduma ja asendatakse uuega. See võib esialgu tunduda segasena, kuid me pöördume selle teema juurde tagasi siis, kui hakkame rääkima omistamislausest. Välisseade Selleks, et arvutiga suhelda, peavad arvutil olema VÄLISSEADMED. Välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks (klaviatuur, hiir, skanner), väljundseadmeteks (kuvar, printer, plotter) ja sisend-väljundseadmeteks (kettaseadmed, modem). Selle kursuse jooksul tuleb meil arvestada klaviatuuri, kuvari ja kettaseadme olemasoluga. Omistamislause Nüüd jõuame selle teema kõige huvitavamasse punkti - omistamislause 22 / 115 süntaksi ja semantika juurde. Nii muutuja mõiste kui ka omistamise tegevus on
annaabi.ee 
