Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845 12,5 2,852 12 2,813 11,5 2,793
LISAKS! Muutuja võib olla ka finaalne ehk näiteks final int b = 2; See tähendab, et muutuja omandab lõpliku väärtuse ja seda pärast enam muuta ei saa. Võib nii mõnigi kord kasuks tulla! III. Funktsioonid ja mitu klassi Õpime erinevaid funktsioonide tüüpe. Selleks loome uue klassi meie olemasolevasse paketti. Nimetame seda ,,klass1"-ks. Klassi sisse kirjutatakse funktsioonid. Jagame siinkohal funktsioonid kahte suurde rühma: Sisendiga ja sisendita funktsioonid. Mõlemad rühmad jagame omakorda veel kaheks väiksemaks: tagastusega ja tagastuseta funktsioonid. Piltlikult öeldes: Funktsiooni üldine kuju: *avalik või privaatne+ *tagastamise tüüp+ *nimi] [sulgudes sisendid] { //kood [tagastus, kui on] } Näide: Public void funktsiooni_nimi(){ Int a=0; } PEAME MEELES! Kui tagastamise tüüp on void, siis funktsioonil tagastus puudub!!!
patentimine kukub väga märkimisväärselt. Kui me vaatame patentide tähtsust nii nagu seda tehakse Jaapanis, siis see on äärmiselt tähtis meede, et ennast imitaatorite eest kaitsta, kõige olulisem meede teistest võimalikest intelektuaalse omandi kaitse meetoditest. Kokkuvõtteks: toote elutsükli esimese faasis on palju tegemist teadusliku teamisega, palju toote arendust, protsessi arendust, toimub nii, et teadusel on väga suur osakaal. Ilma teadsuliku sisendita on väga raske edukas olla. Mida suurem faas on seda suuremaks hakkab minema kogemuslik ja know-how osakaal, kui oled pikka aega konkreetset toodet tootnud, siis sa juba tead mis on praktika, kuidas on mõtekas teha, kuidas vigade protsent oleks võimalikult väike. Võimekus kasutada oskusteta tööjõudu. Esimestes faasides on see selgelt 0 lähedane, samas hilisemates faasides on väga palju oskusteta tööjõuga peale hakata, kui asi läheb odavuse peale.
strateegiad ja sooritatakse saavutusi võimaldavaid tegevusi. Lõdvestuse kasutamine Relaksatsiooni ehk eesmärgistatud lõdvestumist kasutatakse psüühikatreeningul iseseisva tehnikana ärevuse alandamiseks. Kujutlus Kasutatakse eri meelte abil loodud kujutisi sportlikest situatsioonidest. Kujutlus on kognitiivne protsess, mida kasutatakse töömälus sündmuste esitamiseks ilma sensoorse sisendita. Olulised on nii visuaalsed, auditiivsed kui ka kinesteetilised komponendid. Sisekõne kasutamine Sisekõne on mõtete juhtimise tehnika, mida kasutatakse enesekindluse tõstmiseks ja tähelepanu fokuseerimiseks. Sisekõne all mõeldakse mõtete peatamist, mõtetele vastamist, mõtete ümbersõnastamist ja mõtete kinnitamist. Kognitiivsete ja käitumuslike rutiinide rakendamine
kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt
deterministlik - igale olekule vastab täpselt 1 järgmine olek Deterministlik lõplik automaat on viisik: M = (Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), q0(lähteolek), F(lõppolekud)). δ : Q × Σ → Q (mingi olek + sümbol tähestikust = uus olek) Mittedeterministlik lõplik automaat on viisik: M=(Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), Q0(lähteolekud), F(lõppolekud)) δ : Q × Σε → P(Q) ükskõik mis tähe puhul või ka ilma sisendita (ε) läheb ühte Q kõigi alamhulkade hulgast. (üleminekufunktsiooni asemel on hoopis relatsioon) Olgu . Siis hulga A alamhulkade hulk on järgmine: Teoreem: Iga mittedeterministik automaat N=(Q, Σ, δ, Q0, F), mis aktsepteerib keelt A, on teisendatav sama keelt aktsepteerivaks deterministlikuks lõplikuks automaadiks M = (Q’, Σ, δ′, Q0′, F′). Kui mittedeterministlikul on k olekut, siis talle vastaval deterministlikul võib olla kuni 2k olekut.
o Tihti keskendunud enda tähtsusele, nt suurushullustus (arvatakse et oled popstaar või jumal jne) o Tagakiusamise efekt keegi üritab teda taga kiusata, jälitada, talle halba teha o Kontrollihimu mõtlemist ja käitumist mõjutatakse väljaspoolt o Mingi osa maailmast või temast on ära surnud või ei eksisteeri - Hallutsinatsioonid tajutavad kogemused mis esinevad ilma tegeliku sisendita o Kuulmise (kõige sagedam), visuaalse, puute, lõhna, maitse valutundlikkuse hallutsinatsioonid o Meelepete ehk eksitaju ehk illusioon tegeliku objekti moonutatud taju - Psühhoos reaalsustunde kadumine, mille tõendiks on kõige sagedamini luulud või hallutsinatsioonid Negatiivsed sümptomid Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest - Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine huvi puudumine rutiinsete ja
annaabi.ee 
