Kõige tavalisem on nakatamise meetod. Rääkides kannad oma emotsioone üle teisele inimesele. Nakatamine ei pea olema tahtlik, see võib tekkida iseeneslikult. Enda kohta võin öelda, et põhikoolis ja gümnaasiumis suutsin ma inimesi oma paanika või ärevustundega nakatada. Tihti oli see seotud mõne koolitööga, mis mind murelikuks või ärevaks tegi. Oma käitumisega suutsin ka kaasõpilased murelikuks muuta. Inimeste mõjutamiseks saab kasutada samuti sisendamist. Sisendamine on eesmärgipärane tegevus. Sisendamismeetodit kasutatakse väga palju reklaamides. Isiklikus elus olen sisendamist kasutanud müüjana töötades. Töötasin second-hand kaupluses ning suhtlesin klientidega avatult. Inimesed, kes tihedamini poodlemas ja riideid proovimas käisid, küsisid ka minu arvamust. Selleks, et paremat läbimüüki saavutada, otsisin alati positiivseid komplimnte, et inimesele tekitada tunne/ sisendada,
olid grupid, kes ründasid peamiselt sõjalisi ja poliitilisi sihtmärke (ning hoidusid tsiviil- elanikkonna ründamisest)9 Terrorism ei ole igapäevaelus kuigi sagedane nähtus ja arenenud riikide kodanike surmapõhjuste seas on see selgelt viimastel kohtadel, mis võib muljet terrorismist kui suhteliselt ebaefektiivsest vahendist veelgi tugevdada. Niisugune mulje võib aga petlik olla. Nimelt tuleb meeles pidada, et terrorism taotleb eelkõige hirmu sisendamist ning kogu maailmas valitsev mure terrorismi leviku pärast näitab väga selgelt, et terrori abil on õnnestunud inimeste meeli tugevalt mõjutada. 9 Abrams, Max 2006. Why Terrorism Does Not Work. International Security, No. 2. Pp. 5156, 5960.
„väärtus“, mis eelnevalt oli asendatud sõnaga „norm“. Selle sõna asendamisega tahtis Ghristian Grönroos pöörata tähelepanu teeninduskultuuri loomisele – seda ei saa luua normide, reeglite ja rutiinide järgi, vaid see peab tuginema sügavatel väärtustel. (Tooman, Rekkor 2007) Siinkohal võib rääkida kliendikesksest organisatsioonist, kus nii sise- kui ka välisklientide head teenindamist ning rahulolu tagatakse teenindusmõttelaadi- ja kultuuri sisendamist töökorraldusse. (Tooman, Rekkor 2007) Teeninduskultuuri tajub iga klient organisatsioonist saadud kogemuse põhjal, mida suuresti mõjutavad klienditeenindajad. See tähendab, et klienditeenindaja on ettevõtte ja kliendi suhtlusvahend – kui teenindaja annab halba tagasisidet kliendile, siis klient tunneb pahameelt organisatsiooni suhtes, mitte ei mõtle ainult teenindaja kui inimese iseloomuomadustest tulenevat käitumismaneeri. 1.2. SERVQUAL – kliendirahulolu mõjutavad tegurid
o Kangelased- inimesed, kes kannavad endas põhiväärtusi o Rituaalid- põhiväärtusi kajastavate sündmuste tähistamine (peod), sisaldavad tseremooniat. o Sümbolid- põhiväärtusi tähistavad sõnad ja märgid (tasud, keelendid. Ühtlustab meeskonna tegevust) teatud esemed v sündmused, mis toetavad mõtte edasiandmist, sisendamist. 12.Eesmärk Kujutab mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Kui ideaal, liikumissuund, millele võib läheneda rohkem v vähem. Eesmärgi aktsepteerimine sõltub: ligitõmbavusest, saavutus tõenäosusest, ebeõnnestumise riskist, arusaadavusest, isiklikust rahulolust eesmärgi saavutamisel, inimsuhete laadist. Eesmärgile esitatavad nõuded: · Peavad kirjeldama tuleviku · Kvantitatiivne ja kvalitatiivne
Käesirutus üleval olevate peopeadega on palve nõustuda, sama liigutus peopesad all rahustab, märgistab ootamist. Ette suunatud peopesad on protesti märk, kusjuures kui sõrmed on ülal, on ta kaitse aga sõrmed all ütleb "nii, näete nüüd". Zest, kus sõrmed nagu püüavad haarata, viitab püüdele jõuda kõigini. Nimetissõrme rütmur (sõrme vibutamine) ettepoole näitab sisendamist, valitsemise soovi, ülespoole aga hoiatust. Jalarütmuritest kohtab sagedamini jalaga põrutamist, see on ähvardus Asend partneri suhtes peegeldab suhete iseloomu. Võimalikud asendid on kas vastakuti näoga, nurgaga, küljega, seljaga teineteise poole. Oluline on ka see, kas suhtleja asend näitab pinget või lõdvestust, millised on kalded, kas on puudutusi, milline on suhtlejate aktiivsus, kas asendid ja poosid ühilduvad. Vastastikune asend on konkurentsi, vaidluse asend
Suhtlemisvahendid Käesirutus üleval olevate peopeadega on palve nõustuda, sama liigutus peopesad all rahustab, märgistab ootamist. Ette suunatud peopesad on protesti märk, kusjuures kui sõrmed on ülal, on ta kaitse aga sõrmed all ütleb "nii, näete nüüd". Zest, kus sõrmed nagu püüavad haarata, viitab püüdele jõuda kõigini. Nimetissõrme rütmur (sõrme vibutamine) ettepoole näitab sisendamist, valitsemise soovi, ülespoole aga hoiatust. Jalarütmuritest kohtab sagedamini jalaga põrutamist, see on ähvardus. Vaatle kahte küllaltki sarnast kuulaja poosi (joonis 23). Kumb kuulab tähelepanelikult? Mis on selle tunnuseks? Joonis 23.Kaks kuulajat Asend partneri suhtes peegeldab suhete iseloomu. Võimalikud asendid on kas vastakuti näoga, nurgaga, küljega, seljaga teineteise poole.
103 Joonis 3.3. Organisatsiooni kultuur104 Organisatsiooni kultuur võib olla organisatsiooni eesmärke toetav, st. positiivne või vastupidi, negatiivne, mis ei toeta või töötab eesmärkide vastu. Organisatsiooni kultuur, väärtused ootused, uskumused, normid pole otseselt vaadeldavad. Kuid saab vaadelda konkreetseid nähtusi, nagu sümbolid, müüdid, rituaalid ja tseremooniad. Sümbolid on teatud esemed või sündmused, mis toetavad teatud mõtte edasiandmist, sisendamist. Näiteks rinnamärgid. Rituaalid on teatud stsenaariumi järgi toimuvad sündmused, mis on suunatud teatud väärtuste sisendamisele, sisaldavad tseremooniat. Organisatsiooni kultuuri tüüpe tuuakse välja mitmesuguseid, kindlat tüübistikku ei ole. Näiteks paternalistlik (autokraatlik), bürokraatlik või uuendustega kokku sobiv ettevõtluslik organisatsiooni kultuur. Ettevõtte edukus sõltub suuresti tema töötajate kvalifikatsioonist ja lojaalsusest. Töövõime edendamine on
annaabi.ee 
