Kõne Hiina vanasõna ütleb: Et joomisest loobuda, jälgige kaine peaga mõnd joodikut. Kes meist poleks näinud neid poepingil stabiilselt aega surnuks löövaid eluheidikuid, kelle normaalse oleku juurde kuulub pidev promill. Neid vaadates sisendame endale: ,,Mina küll kunagi selliseks ei muutu," kuid alkohol on salakaval ja tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Seega ei saa me kunagi kindlad olla, et 20 aasta pärast ei ole keegi meist sattunud sõltuvuse küüsi. Akoholi suurim miinus on tema negatiivne mõju tervisele, põhjustades aastatepikkuse krooniline tarvitamise järel erinevaid südame- ja maksakahjustusi, mille tõttu sureb miljoneid inimesi aastas
Lähedastega veedetud aeg on kvaliteet, kuid ometigi raiskame suurema osa oma ajast tähtsusetutele asjadele. Nii tuleb meil valida, kas v rahuolu pakkuv isiklik elu või edukas karjäär ihaldatud ametikohal. Noorena, kui soovid meist esmakordselt valla pääsevad, oleme julged ja sihikindlad nende nimel võitlema, kuid veel ei oska me oma andeid ja relvi õigesti kasutada. Hiljem, vanemana, kui õpime läbi higi ja raskuste võitlema, tekib meil hirm ja me põgeneme rindelt. Sisendame endale, et meie nooruses tekkinud kujutlused oli raskesti teostavad ning võib olla isegi lapsikud. Loobume eesmärkidest, mis meid seni motiveerinud olid ja valime lihtsama tee, asume jahtima karjääriredeli kõrgemaid astmeid, mis tunduvad meile kättesaadavamatena. Kuid südamepõhjas teame, et me pole teinud midagi muud, kui maha salanud oma unitused ning loobunud pingutamast tõeliste väärtuste nimel. Elust saab pühapäevahommik me ei oota sellelt midagi muud kui rahu
võib tekkida rollikonflikt. Asukoha mõju rollile Uurimused näitavad, et see kuidas isikud paigutavad end gruppidesse ei ole juhuslik (Kelly 1974). Diskussioonigrupis paistab silma, et autokraatse iseloomuga isik paigutab end laua otsa, demokraat kuskile keskele. Asukohad võivad määrata, keda grupis valitakse juhiks. Kui tahame vastastikust või ülema-alama olukorda, siis on loomulik ennast paigutada laua taha nii, et oleks tõke. Sellega sisendame meie-teie vahe tegemist. Näiteks on traditsiooniliselt õpetaja ja õpilaste asukohad säärased, et õpetaja on ruumi ühes otsas laua taga ja õpilased tooliridades tema ees. Vähem formaalse õhkkonna saavutamiseks on toolid seotud sõõriks ja õpetaja lihtsalt istub ühele toolie. Sõõri struktuur võimaldab paremat vastastikust suhtlemist ja diskussiooni. (Kreem, 1995, lk 143-144) Sildistamine Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest
üritame neid kaitsta eksimisele järgnevate tagajärgede tunnetamise eest, anname mõista, et nad ei ole piisavalt tugevad, et eluga toime tulla. Niisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgnevaid järeldusi: l) inimesed peaksidki minu ellu sekkuma ja minu eest kõik joonde ajama; 2) omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla. .( Robert L. Powers.2008). Ega ka allasuru käitumine pole just kõige efektiivsem käitumine. Kui sisendame lapsele: "Küll ma juba hoolt kannan selle eest, et Sa korralikult käituksid," kaldub laps vastama käitumisega, mis kannab endas teadet: "Ma ei pruugi küll olla nii vägev kui Sina, kuid ma näitan Sulle, et Sa ei saa mind millekski sundida." .( Robert L. Powers.2008). 10 4. LASTE JA VANEMATE SUHTED Laste ja vanemate suhete kohta on tehtud veel uurimustöid. Üks leitud töö on tehtud Saaremaa ühisgümnaasiume 12
Uurimused näitavad, et on väga tähtis, et me loodaksime lastest palju. Täiskasvanu ootused, olgu need siis positiivsed või negatiivsed, mõjutavad lapse valmisolekut ise mõelda ja õppida. Last tuleb stimuleerida, samas aga anda talle mõista, et ta on mingil alal edukas. Loomingulisus eeldab julgust. Valmisolek seista oma ideede ja tunnete eest kuulub kõrge enesehinnangu juurde. Enesest lugupidamine ei toetu ainult enesekindlusele, mida me sõnade ja tegudega lastesse vähehaaval sisendame, vaid meie ise, vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime. Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde tagasi pöördutakse ja kui lapse sisetunded küpsemad on, tuleb ka mõistmine.
Uurimused näitavad, et on väga tähtis, et me loodaksime lastest palju. Täiskasvanu ootused, olgu need siis positiivsed või negatiivsed, mõjutavad lapse valmisolekut ise mõelda ja õppida. Last tuleb stimuleerida, samas aga anda talle mõista, et ta on mingil alal edukas. Loomingulisus eeldab julgust. Valmisolek seista oma ideede ja tunnete eest kuulub kõrge enesehinnangu juurde. Enesest lugupidamine ei toetu ainult enesekindlusele, mida me sõnade ja tegudega lastesse vähehaaval sisendame, vaid meie ise, vanemad ja õpetajad, peame andma eeskuju. Samas peame me tõstma ka oma enesehinnangut ja uskuma oma loomevõimesse, sest see, kes me ise oleme, õpetab rohkem kui see, mida me räägime (Venelin 2007). Ei pea õpetama ainult seda, millest laps kohe aru saab. Mõtte kallal pole vaja targutada, võib lasta jätta mällu midagi uudset, millest veel täielikult aru ei saa. Hiljem kui uuesti selle juurde
täpsemalt räägin. Kõigepealt peab mõitsma suhteid reaalses elus ja nüüd anname talle näidised, et siis hiljem saaks ise konstrueerida sobivad MIS ASJAD?. PINDSTRUKTUURI SÜNTAKS Sobiv ütlus keelenormi seisukohalt tuleb mooduatda. *süntaktiline prognoos: Siin tuleb teha: valida lausemall, moodustama sõnavormid, neid järjenda, tuletada sõna, teha liitsõnu. * süntaktiline kontroll: lauseprogrammi vastandamine sisemise programmiga, kas moodustame baaslauseid eraldi või sisendame, ehk moodustame keerukamaid lauseid. Tuleks kontrollida, kas ese mida teeme, vastab kavatsusele? Kas see mida teeme, on eesti kirjakeele seisukohalt õige, kas see sibib konteksti, kas sobib suhtluskonteksti (ega ole vulgaarne)? Kontroll toimub pidevalt: planeerides, operatsioone sooritades, lõpptulemuse puhul. (kirjalike tekstidde puhul lihtsam, sest saab siis veel muuta, suulisel nii lihtne see asi pole ju). Biheivo: on olema algne lause ja toimub siis süntagmadeks jagamine.
annaabi.ee 
