Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega. Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab Sündmustikku. Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada. Aines kirjandusväline tasand; prototüübid; kirjaniku uuriva tegevuse tulem; Motiiv väiksem jutustuse üksus Nt Jala kaela taha paneku motiiv; õnnetu armastus; keelu rikkumine. Tegelaskujud Protagonistid antagonistid. Tegelaskujud moodustuvad mitmete elementide koosmõjus: Jutustamismeetod, Otsene kõne,Positsioon jutustatavas maailmas,Nende seos tegevustikuga. Stanzel eristab
Sündmustik Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada Tekstinäited: 1. Dan Brown Da Vinci kood. Tlk M. Piirimaa. Tallinn: Ersen 2003. Pariis, Louvre Kell 22.46 Kuulus kuraator Jacques Saunière vaarus muuseumi suure galerii võlvkäigust läbi. Ta sööstis lähima maali juurde; see oli Caravaggio, mis talle silma puutus. Kullatud raamist kinni haaranud, tõstis ja tõmbas seitsmekümne kuue aastane mees taiest
- Enamasti antakse sündmustikku edasi jutustades, jutustamismeetod rõhutab sündmustikku. Võimalik on ka, et jutustus tekitab skepsise seoste suhtes, mida on jutustatud. Eristada saab järgmisi tasandeid: Väline sündmustik: saaks ka filmis kujutada. Samas võib väline sündmustik olla vaid ettekäändeks, olla sootuks väiksema tähendusega võrreldes tegelase sees toimuvaga. Jutustamine kui sündmus Sisemine sündmustik: seda on võimalik edasi anda nt sisemonoloogina. Jutustus võib jutustada sellest, kas maailmast üleüldse saab jutustada AEG - Teksti ei ole võimalik kirjutada nii, et see vastaks täielikult sündmuste kulule. - Enamikul juhtudel on tekstis siiski ka etteruttamisi ning tagasipöördumisi, jutustades võetakse pikki ajalõike mõne lausega kokku, samas on võimalik mõnda sekundit väga üksikasjalikult kirjeldada. Tekstist leiame sageli vastuolusid narratiivi aja ning loo aja vahel
- objektiivne- autor ei anna hinnanguid - kõige kunstliku eitamine Virginia Woolf ja psüholoogiline romaan Virginia Woolf (1882-1941) - modernistlik autor - süvapsüholoogilise romaani esindaja - „Teadvuse voolu“ esimene sõnastaja Teadvuse vool - ei kirjeldata tegelikkust, reaalseid sündmusi - keskendutakse inimese teadvuse, mõttete, tunnete kirjeldamisele - kirjanil läheb sügavale tegelase hinge - kogu teos on kirjutatud tegelase sisemonoloogina - puudub järjepidev süžee Woolfi looming - alustas realistliku kirjanikuna - uus lähenemisviis on nendes teostes: novell „Kew Gardens“ (1919), „Kirjutamata romaan“, „Jakobi tuba“, pihtimuslik „Proua Dalloway“ (1925), tuntuim romaan „Tuletorni juurde“ (1927), viimane romaan „Vaatluste vahel“ (1941) Maagilisrealistlik romaan Maagiline realism - pärast II maailmasõda - Ladina-Ameerika maadlus
inimese ümber, kes otsekui esindab ühiskondlikke kataklüsme läbiteinud põlvkonna eetilisi kõhklusi ja otsinguid ning on ristiriius nii iseenda kui ühiskonnaga. Selliste tegelaste kaudu annabki autor põhiliselt ajastu ja olude kriitika. Tegelaste käitumise kõlbelised tagamaad avanevad tema enda, s. o. antikangelase vaatepunkti kaudu tihendatud, kontsentreeritud eetilisfilosoofilises lühiromaanis. Vormiliselt realiseerub see minategelase reflekteeriva sisemonoloogina, mis seostub tänapäeva kirjanduses üsna ulatuslikult valitsevate subjektiivsete tendentsidega. Minavormi valdav käsutamine võib seejuures problemaatiliseks muuta autori ja tegelaspositsiooni eristamise, kutsuda esile autori ja tegelase seisukohtade identifitseerimise. Kui autoril õnnestub sel määral asuda pahelise tegelase positsioonile, et autori ja tegelase eristamine osutub raskeks
Armastusloo esitus mõjub revolutsiooniliselt (paljalt ujumine jne, märgid, mida 1950ndate stalinismi järgne kirjandus ei tundnud, mõjus sellel taustal uutmoodi ja radikaalselt). Mitmehäälne Unt alates teosest ,,Võlg" (erinevate tegelase hääl, kuid Undile iseloomulikult erinevad tekstuaalsed kihistused hakkavad ühte suurte hunnikkuse koonduma). Teoses ,,Võlg" tsiteeritakse ja peegeldatakse prantsuse filme (ei räägi ainult tegelane, vaid maailm). Tegemist on sisemonoloogina antud tekstiga. Murrangu algas 1964. aastast, muutused jätkuvad. Kaks esimest raamatut on I periood. Ülemineku teos ühest perioodist teise on ,,Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) realistlik lugu, imelik jutustamistehnika. Vaatepunkti vaheldus. Annab tegelastele hääle, kes veavad lugu edasi. Radikaliseerimine: romaan ,,Mõrv hotellis" (1969) avaldub radikaalne Unt. 1. radikaalselt modernistlik romaan Nõukogude Eestis. Kirjanduslik murdepunkt.
Unt teeb kavala käigu ja toob sisse peategelase kõrvale tema sõbra, lähedase sõbra ja too hakkab ajama riigivastast juttu. Kui see kriitiline vaatepunkt on antud kõrvaltegelasele, siis see tähendab, et on kerge, et autor pole midagi väitnud, see on üks tegelane seal. Arvestades poiste omavahelisi suhteid, saab üle kanda ka peategelasele. Noortekultuuri märgid tulevad tekstis ka välja. Noorte kultuur algses arenemisjärgus. Jutustamistehnika - peategelase lugu tuleb sisemonoloogina, mis on moodne võte, aga see on realismisõbralikult lahendatud. "Võlg" on esimene suurem tekst, kus hakkab pihta paljuhäälne Unt. Seda põhisüzee arenduse kõrval ei pane tähele. Tekst kuhu tungivad teised hääled sisse. Hääled juhivad tegevust. Peategelane võrdleb end filmikangelastega, kõik on nagu filmis. Noore Undi legend elab edasi, 66 saab valmis telefilm, millele Unt kirjutab stsenaariumi. Noore Undiga tekivad muutused. Üleminekutekst "Elu võimalikkusest kosmoses" 1967