Vasakukäelisus Mis on vasakukäelisus Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus Vasakukäelisus on pärilik Umbes 10% inimestest Diagnoosimine Vasakukäelisuse diagnoosimiseks enne lapse sündi kasutatakse toonilise kukla refleksi fenomeni. Sirutamise refleks on identne dominantse käega Ümberõppimise tagajärjed Primaarsed tagajärjed: keskendumishäired (kiire väsimine) mäluhäired probleemid lugemise ja õigekirjaga häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja peenmotoorilised häired Ümberõppimise tagajärjed Sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid tagasitõmbumise tendents teesklemine küünte närimine neurootilised ja psühhosomaatilised nähted kuni
2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Tumedaim värv kõrgeim allesjäänud ajuosa Refleksid: reageerib sirutamise, eemaletõmbumise, toetamise, kratsimise ja käpa raputamisega jne vastavale sensoorsele stimulatsioonile. Ka astumisreaktsioon keha toetamisel. Kehaasend: reageerib stiimulile spetsiifiliste liigutustega (hammustamise, urisemise, närimise ja lakkumisega jne) ning jäikade asenditega (lihastoonus ); uneskõndimise elemendid, ka unefaasid. Neelab keelele pandud toitu. Spontaansed liigutused: reageerib lihtsatele nägemis- ja kuulmisstiimulitele; automaatsed
põlvest kõverdades laskuda, siis saavutatakse tõusuks vajalik hoog. Vilunud tantsijad ei suru end kunagi ainuüksi jalalihaste abil päkkadele, vaid lennutavad end liikumishooga üles, millega saavutatakse tõusu tunnetus hoopis kehas. Kehakallutused Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule
kõverdades laskuda, siis saavutatakse tõusuks vajalik hoog. Vilunud tantsijad ei suru end kunagi ainuüksi jalalihaste abil päkkadele, vaid lennutavad end liikumishooga üles, millega saavutatakse tõusu tunnetus hoopis kehas. KEHAKALLUTUSED Kehakallutusi tehakse peamiselt tasakaalu säilitamiseks pöörete ajal. Nii nagu tõus päkkadele, on ka kallutus seotud liikumishooga. Kehakallutused peavad alati toimuma väliskülje sirutamise abil. Seejuures ei tohi kallutusepoolset sisekülge sisse murda või kallutuse ulatust käega suurendada, keha peab kaarduma. Kallutuse määr oleneb liikumishoost ja hoo poolt resulteeritud liikumissuunast. Kallutus järgneb peaaegu alati sissejuhatavale sammule, millega kaasneb vastandliikumine ja algab pöördumine. Kui see samm astutakse parema jalaga ette või tagasi, järgneb kallutus paremale, kui aga vasaku jalaga ette või tagasi, siis vasakule
F. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab m. erector spinae lülisammast (ja seega kogu keha!) samale poole taha-lateraalsele; b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab lülisammast otse taha (sirutab selga!) (NB! Ingliskeelses kirjanduses on tihti kasutusel "m. erector spinae" laia mõistena - selle nime all mõeldakse kõiki selja autohtoonseid lihaseid kokku, sest kõigil neil on lisaks oma eripärastele funktsioonidele ka väike selgroo sirutamise efekt!) Mm. intertransversarii - peamiselt kaela ja nimmeosas arenenud lihased naaberlülide processus transversus`te vahel. III. Spino-transversaalne trakt. M. splenius cervicis o. - 3. -6. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. - 3. kaelalüli processus transversus`ed M. splenius capitis (katab osaliselt eelmist!) o. - 3 ülemise rinnalüli ja 3. - 7. kaelalüli processus spinosus`ed; i. - os occipitale. B. Selja heterohtoonsed lihased. M. serratus posterior superior: o. - 6. - 7
6. Kui vanalt hakkab imik peidetud mänguasja otsima? – Kaheksakuuselt 7. Kui vanad lapsed peavad osaliselt kaetud eseme nähtavaid osi teineteisega seotuks? – Neljakuused 8. Formaalsete operatsioonide perioodis asetleidvaid muutusi on seletatud –Võimalikkusest mõtlemise võime kasvuga; Tõhusamate mõtlemisstrateegiate omandamisega; Mälumahu suurenemisega 9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle? Sest tal on raskusi tegevuse ja mälu omavahelise koordineerimisega 10.Coxi arvates on Piaget’ kolme mäe ülesannet võimalik lihtsustada – Asendades mäed objektiga, millel on selgelt eristatav ees- ja tagakülg Enesetest – Sotsiaalne areng 1. Palun ühenda kiindumuse kategooria nimetus ja lapse käitumise kirjeldus a. Vältiv-ärev – On eemalolevad, ignoreerivad ema b
annaabi.ee 
