2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6. Sirtsi soo on madalamal kui Lulli soo ja vesi ei saa Sirtsi soost ära voolata.
kaitsta lausa iga indiviidi. Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal
Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa Endla looduskaitseala Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa Ohepalu looduskaitseala Lääne-Virumaa, Harjumaa Avaste looduskaitsealaPärnumaa, Raplamaa Taarikõnnu looduskaitseala Pärnumaa, Raplamaa Luusika looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Paadenurme looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa Sirtsi looduskaitseala Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa‹ 6 Endla looduskaitseala Ala põhiväärtusteks on märgade elupaikade mitmekesisus, Endla soostik ja allikad. Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Endla Looduskaitseala moodustati 1985.a. See, 10 108 hektari suurune ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub
ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks.(galerii) (estonica) Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest
viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions
ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala, Tudu, Saara. [8] 7 Kaitsealused sood (eesmärgiks ja ülesandeks on iseloomulike soomaastike säilitamine ning nende loodusliku arengu kindlustamine kaitserežiimist lähtudes). Nendeks on: Tudu-Järvesoo, Sämi-Kuristiku, Luuasaare, Sirtsi soo, Laukasoo, Uuemõisa, Udriku, Tuksmani, Vohnja. [8] Kasutatud kirjandus [1] http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim [2 ]http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim [3]http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CEcQFjAD&url=http%3A%2F %2Fwww.tlu.ee%2F~allar181%2FVaida%2520p%25F5hikool%2F9.%2520klass%2FEesti %2520geoloogiline%2520ehitus.ppt&ei=duZJUv- kDsnNhAf1kIGwBA&usg=AFQjCNFAQRN1FVo3h0jYoTwILv74H_fixQ&sig2=8zdQ8Cz9 N4aDF-HwnQ30BQ&bvm=bv.53217764,d.ZG4 [4] http://www
Peale viimaseid rattureid laagriplatsil rõõmustasid korraldajad. Neile oli maha jäätud maastik , kus oli vaid üks paberi tükk , mille pärast kajakat kaklesid . Rohkem prügi ei leidnud kuskilt keegi enam. Ilm polnud küll kiita , oli külm ja märg . Isegi lund võis näha retke avakilomeetritel . See retk keskendus eelkõige metsale ja rohelisele energiale. 2006.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Virumaa? Sonda - Kiviõli - Savala - Sirtsi raba - Uljaste - Viru-Kabala - Rägavere mõis - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Vanaveski Kalvi- Aseri - Purtse - Kiviõli Sonda. Osalejaid umbes 2300 2007.a. 11-13 mai -Kuidas elad, Matsalu? Lihula Kirbla Kirikuküla Matsalu Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11.30 Lihula kultuurimaja eest.
Neeruti 0 paari Sirtsi 1 - 4 paari Nõva-Osmussaare Puhatu 5 - 12 paari
annaabi.ee 
