Tallinna Kaarli kirik Sirly Salandi PTKK 10a Ø Neoromaanistiilis Ø Arhitektid: Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard Ø Vähemalt viies sakraalehitis Tõnismäel Ø Krundi ja kivid annetas Toomgildi vanem Hans Heinrich Flack Ø Ehitus venis 8 aastat rahapuudusel Ø Pühitseti sisse 1870 a. Ø Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto P. Hippius Ø Projekt valmis 1858 a. Ø 1862 a. paigaldati nurgakivi Ø 1870 a
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja...
Kunstiõpetus KT 1. 11. klass Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 1. Klassitsismi kõige olulisemateks tunnusteks võib pidada reeglipärasuse ja korra esiletõusu kunstis, antiigi vaimustust. 2. Itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju klassitsismis kasvas oli Palladio. 3. Antiigi pärandiga võimaldas lähemalt tutvuda võimalus reisida ja näha antiigseid ehitisi, neist lugeda kirjalikest allikatest jne. 4. Klassitsismi periodiseeritakse Prantsusmaal kolmes etapis: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil
Praktikum – Saula Siniallikad Töö teostaja: Sirly- Ann Meriküll Kuupäev: 28.09.2015 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on uurida Saula Siniallikaid. Nimelt tutvuda lähemalt nende aluspõhjakaaridga, hüdrogeoloogilise kaardiga, pinnakatte kaardiga ning geomorfoloogilise kaardiga ning ka lisada kaartidele lühikesed kirjeldused. Eesmärgiks on ka õppida kasutama maaameti geoportaali ning erinevaid kaarte sealt; tutvuma, kuidas leida õigeid kaardivorme ning kuidas lugeda kaartide legende. Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi (aluspõhja-, hüdrogeoloogiline-, pinnakatte- ja geomorfoloogiline kaart) ning neid analüüsida. Asukohakaart1 A) Aluspõhak...
Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Sirly Salandi PTKK 10a Klass Märts 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Õpingud 4. Looming 5. Pildid 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus ja viited SISSEJUHATUS Järgnev kirjand kajastab endas ühe kolmest Viini klassiku elulugu, õpinguid ja loomingut. Nagu mainitud oli Viini klassikuid kokku
Kunstiõpetus Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass Kontrolltöö nr 2 1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet'i töö "Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõ...
heaperemeheliku kasutamise ja hoidmise eest; - oma kvalifikatsiooni hoidmise ja täiendamise eest; - oma töökoha puhtuse ja heakorra eest tööandja nimi, allkiri, kuupäev/ /töötaja nimi, allkiri, kuupäev/ Ametijuhendi analüüs Sirly Himmaste tööle Ametijuhendis välja toodud punktid on selged ja arusaadavad. Nõuetekohaselt on täidetud nii töökirjeldus kui nõuete profiil. Sõnastus on nõuetekohane ja lihtsasti arusaadav. Ametijuhendid toovad selgelt välja ja kirjeldavad tööga seotud erialast vastutust. Ametijuhendist on selgesti aru saada, mida tööandja töötajalt ootab. Arvan, et seda ametijuhendit saab praktikas väga hästi kasutada. 6
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m
Olümpiasangarite tervituspidu leidis aset Tallinnas Vabaduse väljakul kolmeteistkümnendal augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012
LEIU LEPIK 2 ja 6 MARIA LIISA LUUR 2 ja 8 ANNA-LIISA MEE 2 ja 0 MARIA PETERSON 2 ja 9 MERJE PUUSEP 3 ja 0 LEANA RANNULA 3 ja 6 LILJA SAMSONOVA 3 ja 7 KEDY SÜNTER 3 ja 9 SVEN TAMMOJA 4 ja 0 HANNA VAHTRAMÄE 4 ja 6 SIRLY VÄRAV 4 ja 7 SANDER BORK 5 ja 7 LAUR HEINLA 5 ja 8 HEINO KALJUVEE 5 ja 9 KRISTIAN KALVET 1 ja 3 ANDREAS KUUSIK 1 ja 5 RAIDO MANDEL 2 ja 4 URMAS NIKLUS 3 ja 5 KARIN PEKS 7 ja 0 MARTIN REMMEL 6 ja 9 JUULI RÄHHESO 6 ja 8 KERLI UIB 4 ja 8 MARTIN VINNI 7 ja 9
Vana Kreeka Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8
annaabi.ee 
