Söök, mis neile antakse, pole ka üldse maitsev. Mööduvad päevad, kuid Kusti ei leia sobivat hetke põgenemiseks. Ta saaks küll jooksu panna, kuid ta ei saa Itit üksi sinna jätta. Ühel ööl nad siiski proovivad põgeneda, kuid näevad metsa ääres huntide näljaseid nägusid ja lähevad tuppa tagasi. Järgmisel päeval, kui Kusti taas rohtu kitkub, lendab tema juurde linnuke ja hakkab rääkima. Kusti tunneb ära, et see on see sama lind, kelle poja ta pesasse aitas. Lind siristab, et Mõhk ja Tölpa leidsid rahapaja ning kutsuvad varsti vanamoori endale appi. Sel ajal saaksid lapsed põgeneda. Varsti juhtubki nii, nagu lind rääkis. Vanamoor läheb metsa ninh kui vanamees sellest kuuleb, hüppab ka tema oma karkudel neile järgi. Kusti läheb tuppa Itit kutsuma, et põgeneda, kuid Iti ei taha last maha jätta. Lõpuks on Kusti nõus, et Nukitsamees tuleb nendega ühes. Linnuke tuleb neid tagant kiirustama ning ühtlasi juhatab ka teed
2007/08 õppeaasta Miks linnud laulavad? Kõikidest loomadest toovad kuuldavale meloodilisi ja inimese kõrvale meeldivaid heliseid ainult linnud ja (nii imelik, kui see ka ei ole) mõningad konnad ja kärnkonnad. Paljud laululinnud võivad nii looduses kui ka vangistuses helised järele aimata. Selle suhtes tuleb eriti esile tõsta kuldnokka, kes teeb järele mitte ainult teiste lindude hääli--kraaksub, sädistab, siristab, rääksub, kaagutab vaid aimab järelekonnade krooksumist, kaevu kriginat, sae vingumist, varsa hirnumist, inimese vilet, auto signaali, aga teinekord teeb tundmatut halt, mis nähtavasti on meelde jäänud talvitumise ajal kaugel lõunas. Kuldnikad ja papagoid, keda peetakse vangistuses, võivad vilistada muusikalis meeloodiaid ja rääkida üksikuid sõnu. Helide selline järeleaimamise võime näitab lindude peaaju poolkerade kõrget arengut.
jutuga, et Elda poolt ei ole mingisuguseid valmistusi ega midagi. Elda pettis teda. Ning samal ajal tuli kaks hobust koos vankritega toidu juurde, mis laotati kõik vankritesse. Kogu rahvas sai aru, et neid on petetud. Kuid seda asja ei jäätud nii. Külalised kutsuti majja edasi pidutsema. Pidutseti kaua-kaua. Peale mõningaid väiksemaid sündmusi läks Ekke tagasi koju. Ta kuulis juba koduväravast, et keegi siristab puu ladvas. See oli tema ja Eneken Üüve poeg, nimeks samuti Ekke Moor. Enekese poeg oli samasugune nagu Neenu poeg Ekke kunagi. Neenu kutsus Ekked enda juurde tuppa ning andis enda pojale vitsad. Lõppudelõpuks sai huligaanist Ekkest siiski korralik ja väärikas mees.
võttis kähku mütsi pääst, tegi viipe sellega, püüdis kinni liblika. Liblikas on mütsi all. Väga paha olla tal, hakkas poissi paluma, vabakslaskmist nuruma: ,,Miks mind piinad, väike mees? Mul on paha mütsi sees. Lase välja lendama, siniõhku hõljuma!" Metsas (Soome lastelaulu järgi) Üksinda ma kõnnin metsas, ümberringi kuused, kased; orav istub männi otsas, linnukene siristab. Tiiti-riiti, tiiti-riiti, tii-tii-tii see linnukene laulab nii. Tiiti-riiti--tiiti-riiti--tii-tii-tii -- ta laulab nõnda õhtuni. Jänes istub põõsa vilus, reinuvader künka taga. Küll on metsas käia ilus! Linnukene siristab. Tiiti-riiti-tiiti-riiti, tii-tii-tii see linnukene laulab nii. Tiiti-riiti-tiiti-riiti-tii-tii-tii -- ta laulab nõnda õhtuni. Läbi metsa voolab oja, ojas kalad hõbedased. Kuuse ladvas linnupojad lõbusasti siuksuvad.
100.- rahatäht 1992. võttis Eesti kasutusele oma raha. Selleks oli Eesti kroon. Eesti kroon andis siinsele majandusele võimaluse areneda osana Euroopa majandusruumist. Eesti rahatähtedele on pandud mitmeid kuulsaid Eesti inimesi. Just 100. kroonisel rahatähel asubki meie kõigi poolt armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tema portree pilt asub raha esiküljel. Temast paremal pool portreed istub lind oksal ja siristab. Rahatähe teisel pool asub aga Lydia Koidula kirjutatud luuletus. See on salm luuletusest, mille nimeks on ,,Unenägu". Luuletuse salm on selline: Silla otsad ühendatud, Kandes ühte isamaad, Tõe templiks pühendatud... Nägu millal tõeks saad?!. Luuletuse all paremal nurgas on kujutatud Lydia Koidula allkiri. Tagaküljel on
100.- rahatäht 1992. võttis Eesti kasutusele oma raha. Selleks oli Eesti kroon. Eesti kroon andis siinsele majandusele võimaluse areneda osana Euroopa majandusruumist. Eesti rahatähtedele on pandud mitmeid kuulsaid Eesti inimesi. Just 100. kroonisel rahatähel asubki meie kõigi poolt armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tema portree pilt asub raha esiküljel. Temast paremal pool portreed istub lind oksal ja siristab. Rahatähe teisel pool asub aga Lydia Koidula kirjutatud luuletus. See on salm luuletusest, mille nimeks on ,,Unenägu". Luuletuse salm on selline: Silla otsad ühendatud, Kandes ühte isamaad, Tõe templiks pühendatud... Nägu millal tõeks saad?!. Luuletuse all paremal nurgas on kujutatud Lydia Koidula allkiri. Tagaküljel on
) Ei, need on ikka veel alles. (Suudleb naist.) KATJA: Mis koht see oli, kus sa käisid? BELINSKI: See oli... perekond. Hämmastav. Ma teadsin, et on olemas perekonnad. Ma olen kasvanud perekonnas. Aga ma ei osanud ette kujutada. KATJA: Kas sa tõid mulle midagi? BELINSKI: Ja see koht ise Premuhhino, hommikuses värskuses, kui kõik siristab ja krooksub, vilistab ja pladistab, justkui ajaks Loodus iseendaga juttu, ja päikeseloojangud, mis lõõmavad nagu elus tuli... Sa said aru, kuidas Igavene ja Universaalne on reaalsemad kui sinu igapäevane elu, sa uskusid, et põgenemine, transtsendentsus, oma hinge täiustamine vajaliku kõrguseni ja omaenda elust
annaabi.ee 
