suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2. Rinaldi-Marmorpalee Neeva kaldal Levisid ka ilma praktilise ülesandeta ehitised: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Sisekujundus Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3
Võidusambad, auväravad, triumfikaared 12) Millised muutused toimusid sisekujunduses? Millised motiive armastati? Rokokoolik kergus asendus varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. 13) Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 14) Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Kuldornamendid valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal 15) Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on tavaline? Võeti kasutusele tapeet 16) Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmorit 17) Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti?
Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud - girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma
11. Millised muutused toimusid sisekujunduses? Milliseid motiive armastati? Sisearhitektuuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. 12. Milliseks muutus klassitsismi ajal mööbel võrreldes rokokooliku mööbliga? Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. 13. Milliseid värve armastati klassitsistlikus interjööris? Armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. 14. Milline uuendus veel tehti klassitsistlikus interjööris, mis meil tänapäeval on üsna tavaline? Paberist tapeet 15. Millist materjali kasutati klassitsistlikus skulptuuris kõige rohkem? Marmor 16. Mis oli peamine teema või süzee, mille järgi skulptuure tehti?
Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid). Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Seinapind on sageli ühevärviline ning selle ülemist osa kaunistab ornament. Värvikombinatsioonidest armastati
muundumise protsesside kogust maastikes. 9. Erinevad lähenemisviisid maastikele erinevad uurimismeetodid. 10. Maastike süstematiseerimine suuremad üksused ja väiksemad üksused. 11. Kõrg ja MadalEesti, nende erinevused. E. Varepi poolt eraldatud maastikutüübid (peamised erinevused). 12. Maastike piirid (loodus ja kultuurmaastikes), geopoliitika. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1
elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes. ENERGIARINGED: 10. Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika. (LOENG 5) Maastikel ei ole täpselt fikseeritavaid piire.Iga maastiku piiriala on seotud teise maastiku piirialaga nii üleminekuliste (ühiste) elementide kui ka aine ja energia edasikande poolest. Püsivaid piire, kus ei toimu ainete ja energiaallikate vahetust Maal olemas ei ole. Kultuurmaastikus muutuvad piirid sirgjoonelisemaks ja kõlvikute kujud sarnanevad enam geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veerežiimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) – geograafia haru, mis käsitleb maailma poliitilise kaardi kujunemist, poliitiliste jõudude vahekorda ja paiknemist, riikide,nende piiride ja haldusjaotuse muutumist. Tihe seos rahvastikugeograafiaga, sõjanduse, ajaloo, sotsioloogia ja rahvusvahelise
tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist niinimetatud trefeekimpu. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel, tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nizzidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga
annaabi.ee 
