VILJAD Sireli vili on piklik, nahkja kestaga kahepesaline kupar, kummaski pesas kaks kileja tiivaga seemet. Seemned on lapikud, piklikud, ümardunud, siledad või kurrulised. Värvus kuldkollane või pruun kuni kirsipruun. Seemned valmivad septembri lõpu poole. ESINEVAD SORDID Kõige rohkem kasvatatakse hariliku sireli sorte. Umbes 90% kõigist sirelisortidest on aretatud harilikust sirelist. Sortide peamiseks tunnuseks on õite värvus, suurus ja täidetus, õisiku suurus ja kuju ning õitsemise aeg. HARILIKU SIRELI SORDID `Andenken an ludwig Späth` Sort aretati aastal 1883. On püstjas 3-3,5 m kõrgune põõsas. Lehed 11 cm pikad, 7 cm laiad; pealt tumeroheline, karvakestega ja alt heleroheline. Õied lihtsad tume-purpurpunased. Sort on talvekindel, keskhiline. `Alice Harding` Aretati 1938 a . Keskmiselt tugev põõsas, lehed helerohelised. Õied
okstega põõsas. Õied roosad, suuremad ja eredamad, kui põhiliigil. Õitseb rikkalikult juunis eelmise aasta võrsetel. Sobib viljakas parasniiske aiamuld. Meeldib täispäike kuni poolvarjuline kasvukoht Istutada üksikult ja väiksemate rühmadena murusse, püsikutele taustaks Ungari sirel (Syringa) Kõrgus kuni 4m, võrdlemisi suure võraga. Õisik suhteliselt kitsas, püstine. Õied on tumelillad lõhnavad. Võrsed on lillakaspruunid, vanemad pruunikashallid Õitseb harilikust sirelist paar nädalat hiljem. Noorendamiseks lõigata põõsas peale õitsemist tagasi Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel. Talub linnatingimusi. H. sirel (Syringa) Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget põhjavee seisu. Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel. Kuna juurestik on tihe ja kompaktne, on taim suhteliselt põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi. Puuduseks on taime levimine juurevõsudega. Amuuri ligustriin (Syringa) 4-5m kõrge põõsas, mille koor on
·sport: jalgrattad, uisud, suusad. 19. saj lõpus matkiti möödunud stiile, jätkusid ka uue otsingud. Elutempo ja moodide vaheldumine kiirenes, rõivaste põhijooned säilisid. Materjalid mitmekesised. Enam kasutati sametit, atlast, sifooni, drapeeringuteks elastseid kangaid. Värvustest olid sajandi alguses soosituimad sinine rohelisega, kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist sidrunini. Päevane rõivastus oli tumedamates toonides hall, must, pruun. Kanti ka väikese musta-valge ruudulist ja tumerohelist. Siluett: Figuurile anti korsetiga S-kujuline paine. Pihaosa liibuv, püstkraega. Varrukad 19. saj lõpus suured, balloonisarnased, sageli volangide, kroogete, plisseega kaunistatud. Vöökoht korsetiga kokku tõmmatud. Seelik puusadelt liibuv ja alt laienev, hiljem ka klosslõikeline.
Karpaatide mägedes. libedad, alt vähe heledamad. Õitsemine mai lõpus. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, Õiepöörised kitsad; õitseb harilikust pealt läikiv-tumerohelised; alt Lõuna- ja Ida- sirelist normaalse kevade korral 10- sinakasrohelised; pearood nõrgalt Karpaatides. 12 päeva hiljem; karvased; servast ripsmelised. Vastakute terveservaste elliptiliste või Õied kahsugulised, väikesed, Parasvöötmes, munajate lihtlehtedega, millel külgrood korrapärased, neljatised või lähistroopikas, Põhja- suunduvad kaarjalt lehe tippu
Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab aga lubjarikast mulda. Ta ei talu põhjavee kõrget taset. Sireleid ei tohi kevadel kärpida. Ta õitseb eelmise aasta võrsetel moodustunud õiepungadest. Kui eelmise aasta võrsed ära lõigata, siis pole enam õiepungi. Sirelipõõsale tehakse kujunduslõikust kohe peale õitsemist. Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele. Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest. Harilikule sirelile pookimine on loomulik tegevus - ei järgne kudede konflikti. Istik on kõige vastupidavam ja kauaealisem. Puuduseks on hariliku sireliomadus ajada juurevõrseid. Need tuleks regulaarselt ära lõigata. Kui see ununeb on hiljem raske aru
Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda, sireli. Sirelis seisis, valvas vaenlast. Sireli, sireli. Sirelit kevad puistab kaenlast. Sireli. Sirelit kodu akna taga. Sireli, sireli. Sirelit Eo! uinu, maga! Sireli. Sirelis sõda, sirelit kanda. Sireli, sireli. Sirelit raua vastu anda. Sireli. Sireli torkas püssirauda. Sireli, sireli. Palju on sõpru langend hauda. Sireli. Sirelit kodu! Sireli tarju! Sireli, sireli! Sirelis kodu -- sõduri varju! Sireli. Sirelist õnne! Kakskorda neli. Sireli, sireli. Sirelit sulle võõras ja veli. Sireli. Pilet 11 1. Valgustuskirjandus 18.saj sai alguse Prantsusmaalt. Põhiideed: suveräänsus, ratsionalitslik maailmavaade,kapitalistlik.... Rõhutati, et iga inimene on oluline. Siis kirjandus oligi, et oleks kõigile. Põhijooned: 1. ajakirjanduses hakati valgustusideid levitama, sellest sai ühiskonna peegel 2
annaabi.ee 
