Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema kaaslased tapsid näljas päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks nad kõik hukkusid Zeusi poolt saadetud tormis. Odysseus jääb ainsana ellu ning pääseb Kalypso saarele. Lõpuks jõuab Odysseus jälle koju. Athena nõuandel tuleb ka Telémachos koju tagasi. Tapetakse Penelope ülbed kosilased. Pärast pikki kannatusi võidutseb õiglus.
pühi veiseid, sest vastasel korral saabuvat ta kodumaale alles pärast pikka ohtlikku rännakut võõral laeval, olles kaotanud kõik oma kaaslased ja leides kodu õnnetus seisukorras. Surnute riigis kohtab Odüsseus ka oma ema varju ja paljusid tapakaaslasi Trooja alt. Surnute riigis pöördub Odüsseus tagasi Aiaie saarele, kus Kirke annab talle tulusaid õpetusi, mille varal nad pääsevad mööda meremehi imeilusa lauluga vaigistavaist sireenidest, apla koletise Skylla ja kõikeneelava Charybidise vahelt.
sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5. Tuntuimad ja tunnustatuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos- ,,Oresteia" Sophokles- ,,Kuningas Oidipus" Euripides 6. Sophoklese tragöödiad:
Sireenide inimlikud voorused Tänapäeval eksisteerides oleks sireenide iseloomu positiivseteks külgedeks 1.Kaunis lauluhääl 2.Ilus keha Negatiivseteks aga 1.Külmaverelisus ja jõhkrus 2.Kõike unustama panev laul Sireenide kujutus tänapäeval Sireene näeb tänapäeval kujutatuna skulptuuridel, joonistustel, maalidel, filmides ja ka arvutimängudes. Mida uut õppisin sellest jumalast? Olin kuulnud sireenidest päris palju. Sellepärast valisingi selle jumala. Teadsin, et nad peibutasid oma imekauni häälega meremehi märga hauda. Sain teada kust nad pärinesid. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Sireenid http://et.wikipedia.org/wiki/Paan http://et.wikipedia.org/wiki/Kentaurid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sireenide_laul_evelin.htm http://filmimull.wordpress.com/2009/05/page/2/ http:// www.paideyg
. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat. Oydipus satub faiaakide maale. Odysseus jutustab oma loo.- Lootose sööjate saarel,- paneb unustama kodumaa, kükloop Polyphemose juures, tuulejuumal Aiolose juures, inimsööjate juures, nõid Kirke juures, Hadeses, möödub sireenidest, pääseb merekoletise Skylla ja veekeerise Charybdise vahelt.. Lõpuks jõuab Ithakale, maksab kosilastele kätte. Tuntud poeedid: Sappho- Lesbo saarel Anakreon- armastuse ja veini laulik Pindoras- ülistuslaulud Aisopos- kirjutas proosas Antiik tragöödia Skeene- stseen Katarsis- puhastus kunsti kaudu Orkestra- tantsuväljak Tragöödia- sokulaul Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod
kükloop Poluphemose küüsis. tänu Aiolosele (tuulejumal), kes sulgeb ebasoodsad tuuled kotti, jõuab peaaegu koduranda, uudishimulike kaaslaste tõttu aga tagasi Aiolose juurde. inimsööjate, laistrügoonide, juures. nõid Kirke saarel. Hadeses (kohtumine Achilleusega) möödus sireenidest (naise ülakehaga linnutaolised, hukutavad lauluga) pääseb läbi merekoletise Skylla ja kõike neelava veekeerise Charyldise vahelt. Heliose saarel kaaslased tapavad pühasid härgi, vaid Odysseus pääseb Odygia saarele nümf Kailypose juurde. 4. Ithakal kättemaks kosilastele. Kronos (,,aeg") Zeusi, Poseidoni, Hestia (jne) isa. kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871
Laev juhiti taas õigele kursile ja tuuled kandsid ,,Argo" eemale ohtlikust paigast. Kui Orpheus poleks argonautide hulgas olnud, oleksid need jätnud oma luud-kondid sireenide saarele. Ithaka kuningas, tark ja kaval Trooja sõja kangelane Odysseus teadis nõid Kirke jutu järgi, et tema laev pidi mööduma hurmavate lauljate sireenide saarest, mille kaldal vedelesid terved hunnikud koltunud luid jäänused neist, kes olid ahvatlejaid kuulama jäänud. Odysseus rääkis oma meestele sireenidest ja õpetas, et ainuke võimalus hukutajatest mööduda ja ellu jääda, oli kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga otsustas sireene kuulata ning käskis kaaslasi, et need seoksid ta masti külge nii tugevasti kinni, et ta kuidagi lahti ei pääseks. Odysseus kuulis laulu, mille sõnad olid kreeklase südamele veelgi hurmavamad kui meloodia: sireenid lubasid anda teadmisi kõigile, kes nende juurde tulevad, nad lubasid anda tarkust ja vaimuvärskust. Odysseuse süda piinles
Peale seda sõitis ta tagasi oma kodumaale. Temaga koos sõitis ka Medeia, kes oli hakanud teda armastama. Tagasiteel juhtus nendega uusi seiklusi. Nii jutustatakse laulik Orpheusest, kes asus laeval ja päästis argonaudid merekoletiste käest oma muusikaga. Orpheus mängis ja laulis nõnda hästi, et tema laulu jäid kuulama mitte ainult inimesed, vaid isegi loomad, metsad ja mäed. Ja kui argonaudid sõitsid mööda mereneitsidest, heledahäälelistest sireenidest, hakkas Orpheus mängima ja võlus nad mänguga. Sireenid unustasid kõik ja lasksid argonaudid mööda. Selle müüdi muinasjutuliste sündmuste taga peituvad muistsete kreeklaste mälestused nende varasemaist kaugetest teekondadest metalli, eriti vase ja kulla järele. Kuldvillaku all mõeldakse kulda, mida muiste saadi Kolchises. Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias" Tuntumaid kreeka muinaslood sisalduvad lugulauludes "Ilias" ja "Odüsseia". Rahvajutu järgi
saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli. Varsti sattusid nad Aeoluse saarele. Aeolus andis neile anuma soodsa tuulega, mille abil oleksid nad kiiresti koju jõudnud, kuid meeskond avas anuma ning puhkes torm, mis viis nad väga kaugele. Kirke saarel puutusid nad kokku nõiaga, kes mehi sigadeks muutis. Nad möödusid sireenidest, kelle laulu tahtis Odysseus kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata. Teised toppisid oma kõrvad vaha täis. Heliose saarel tapsid nad ühe päikesejumala püha lehma, mille eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal
Kirke muutus väga lahkeks, nii et mehed veetsid tema juures aega terve aasta. Kui lõpuks oli aeg lahkuda, kasutas Kirke oma nõiavõimu nende huvides. Kirke uuris välja, mida meestel tuleb teha, et tervena koju jõuda. Neid asju oli väga palju, nii et ajas hirmu nahka. Kõik asjad said ometigi tehtud ja seilati edasi. Odysseuse laev möödus sireenide saarest. Sireenid oli hurmavad lauljad, kelle hääl pani unustama kõik muu. Odysseus rääkis oma meestele samuti sireenidest ja ütles, et ainus võimalus on meestel kõrvad vaha täis toppida. Tema ise aga tahtis sireenide häält kuulda ja käskis ennast meestel väga kõvasti masti külge kinni siduda. Läheneti sireenide saarele, kõik peale Odysseuse jäid sireenide laulu suhtes kurdiks. Möödunud sireenide saarest, ootas neid järgmine oht läbisõit Skylla ja Charybdise vahelt. Athena aitas neid selle takistuse juures. Järgmiseks jõudsid mehed Päikese
Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi. Kirke: niikaua läheb teil hästi, kui te ei puutu Heliose loomi veiseid. Mööduvad sireenidest, O valab meestel kõrvad vaha täis, ise laseb end masti külge siduda. Hiljem teevad mehed veistele liiga ja Helios purustas välguga laeva. Ainult O pääses. Järgmisel päeval toimetavad heldinud faiaagid Odysseuse Ithakale (faiaagid, „Odüsseias” Scheria saarel elanud muinasjutuliselt õnnelik meresõitjarahvas). Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega Telemachost
annaabi.ee 
