Tõlla ees meil tormab neli tori täkku, tagumiku alt neil läbi lendab maa. Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa... Eno Raud 2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud abikaasa eest kakskümmend neli tundi ööpäevas hoolitsenud naine käsitööga tegelema ajas.
11. laul Läksid laeva juurde, võtsid kaasa musta oina ja musta lamba. Ta ohverdas vastavalt Kirke ütlustele loomi auku. Tänu ohverdustele saab ta sõnumi jumalalt, et kui nad jõuavad Thrinakia saarele, siis nad ei tohi segada rohelisel niitudel olevaid veiseid. ohverdades ilmus lagedale ka ODi ema. TA rääkis talle nende perekonnaseisust. Sinna tuli veel vaime rääkima. 12.laul Nad lähenesid sireenidega asustatud karidest. Kirke oli öelnud et tuleb vahaga kinni toppida meeste kõrvad ja kui ise tahad neitsite laulu kuulda siis tuleb end posti külge kinni siduda. Kui neitseid kuulama jääd, ss ootab sind surm. Nad möödusid karidest. Jõudsid kahe koopa vahele, kus ühest tuli välja koletis Skilla kes klähvib koerahäälega. Ta võttis 6 tugevaimat meest endaga koopasse kaasa ja sinna nad jäidki. Nad nägid maad kus oli rohelised aasad veistega. Kirke oli
Daimoneid on jumalad, kelle vägi avaldub looduses ning seepärast kujutatigi neid pooleldi loomadena. Sageli sattusid nad Dionysuse kaaslaste hulka. Neil on hobuse saba, kabjad ja kõrvad ning nad peavad väga lugu veinist. Sireen - algselt linnu keha ja naise peaga imeilus ohtlik kuri deemon, kes võlus ja hukutas oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. Tuntud on motiiv Odysseuse ja tema meeskonna kohtumisest sireenidega Homerose ,,Odüsseias", kus Odüsseus käsib oma meestel kõrvad vahaga täita ja ennast masti külge siduda, et kuulda sireenide võluvat laulu, päästes niimoodi ennast ja laeva hukkumisest. Samuti lämmatas Orpheuse lüüramäng saatuslikud ahvatlevad hääled. Sisyphos Korintose kuningas. Pidi igavesti lükkama Hadeses kivi ülesmäge, mis alati tagasi veeres. Styx vihkamise jõgi. Peal- ja allmaailma (Hades) piiriks olev jõgi, muti selle jõe
aitab seda teha. Adorno laenab Freudilt selle skeemi – me peame tegelema oma ihade represseerimisega, et ellu jääda. Represseerimise käigus saab inimene ühiskonna liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu. Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist. Odysseus – Trooja sõda Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A:
Odysseus sõitis Aiolose juurest minema, kui meri oli vaikne. Kuid juhtus nõnda, et Odysseus uinus lähenemisel oma kodumaale Itakale, ja ta kaaslased, kes arvasid, et selles kotis peituvad varandused, päästsid selle valla. Vabanenud tuuled tormasid vilistades vabadusse ja Odysseuse laev aeti uuesti Aiolose saarele. Kuid sel korral keeldus Aiolos Odysseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma. Odysseuse järgmiseka huvitavaks seikluseks oli ta kohtumine sireenidega. Sireenid olid pool- naised, pool- linnud. Nende laul oli nõnda kütkestav, et igaüks, kes sõitis mööda saarest, kus nad elasid, randus sellel saarel ega pöördunudki enam tagasi. Ent mitte Joonis 5 Odyseus ja Sireenid alistuda sireenide võlule, toppis Odysseus nende saarele lähenedes kõigil oma kaaslasil kõrvad vahaga kinni. Enda käskis ta siduda masti külge. Kui Odysseus kuulis sireenide häält, hakkas ta kippuma kaldale, kuid ta kaaslased sidusid ta veel tugevamini kinni
Maal ja ümarplastika kaotasid tähtsust, esile tõusid reljeef, mosaiik ja arhitektuur. 27. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused? Ida-Rooma oli valdavalt kreekakeelne ja ka kreeka kultuuri keskne, Lääne-Rooma oli ladinakeelne ja rooma kultuuri keskne. 28. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis? Odysseust on maalikunstis palju kujutatud koos eri naistega – Kalypsoga, Kirkega, Penelopega, samuti sireenidega. Kujutatud on ka Odysseuse võitlusstseene, näiteks Penelope kosilastega ja kükloobiga. 29. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos „The Penelopiad“ („Penelopeia“?) Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal. „Miks oli vaja teenijannad ülespuua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?“ 30. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed?
toimunud muutuseid. selle lugemine pole väga kerge. spetsiifika on selline, et ühe lõigu piirides kirjutavad a ja h tihtipeale korraga : seega see on dialoogiline ja võib tekitada sisemisi vasturääkivusi. valgustus vabastas inimese sellest mida valgustus nimetas ebausuks, ja mida võib nimetada ka religiooniks. ja samal ajal suruti alla midagi väga olulist inimloomuses. midagi läks kaduma. nad räägivad odysseuse loo enda arusaamise järgi. odysseuse kohtumine sireenidega. odysseus masti küljes, meremeestel kõrvad vaha täis. klassika. a&h üldistavad seda lugu. odysseus on küll kangelane, aga siin on üks probleem. küsimus on, milliseid ohvreid see nõuab? et selles maailmas ellu jääda, pead sa suretama oma ihad õnne järele. odysseus on valgustatud inimene, kes kasutab oma mõistuse jõudu, aga ellujäämiseks peab ta olema aheldatud. siit lähtub ka a&h kriitika selle vastu, mida marx pidas oluliseks ja kaalukaks
annaabi.ee 
