Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sipka" - 8 õppematerjali

Karl Ristikivi looming
12
odt

Karl Ristikivi looming

lasteraamatuid, triloogiaid, diloogiaid ja ajaloofilosoofilisi sarju. Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1. ELULUGU Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. 1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes „Uudisleht" 1982. aastal. 1931 astus Tallina Kolledži õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks.

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Karl Ristikivi
13
pptx

Karl Ristikivi

Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 ­ 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930)

Kirjandus → Kirjandus
37 allalaadimist
Karl Ristikivi elust ja loomingust
3
doc

Karl Ristikivi elust ja loomingust

4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine

Kirjandus → Kirjandus
93 allalaadimist
Karl Ristikivi
8
docx

Karl Ristikivi

Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Karl Ristikivi
3
doc

Karl Ristikivi

aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega

Kirjandus → Kirjandus
179 allalaadimist
Karl Ristikivi; Nõiduse õpilane
7
doc

Karl Ristikivi; Nõiduse õpilane

NOAROOTSI GÜMNAASIUM Karoliine Mellis 12.I KARL RISTIKIVI Referaat Pürksi 2010 1 Elukäik Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril 1912. aastal Varblas Sipka talus. Ema Elisabet Ristikivi oli taluteenijanna, isa andmed puuduvad. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Läänemaal, kus ta õppis Varbla kuueklassilises algkoolis. Juba 14-aastasena suundus Karl pealinna edasi õppima. Tallinn avaldas kirjanikule tugevat mõju, mida võib märgata ka tema hilisemates romaanides. Ta õppis Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, kus keskenduti keeleõpetusele - see tuli kirjandushuvilisele Karlile kasuks, sest nii laienesid lugemisvõimalused. Pärast

Kirjandus → Kirjandus
150 allalaadimist
Karl Ristikivi
11
doc

Karl Ristikivi

Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus temast muutunud. Kui alguses pidasin kirjanikku ühekülgseks, siis uurimustöö käigus leian, et eksisin. Karl Ristikivil on asendamatu tähtsus meie eesti kirjandusele. 1 Karl Ristikivi elu Eestis Kodutunde puudumine. Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912 aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Elu polnud tulevasel kirjanikul lihtne. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Naine otsis aina paremat kohta, kus töötada ja elada, et toita kahte suud. Pidev kolimine mõjus poisile sügavalt ning andis tunda kirjaniku hilisemates teostes. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. ,,Olin kunagi varases lapsepõlves väga kiindunud

Kirjandus → Kirjandus
129 allalaadimist
Nimetu
64
rtf

Nimetu

selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti. Mõisameeste igapäevane tegevus oli seotud rüüstamisega, sõda pidi iseenesest ennast toetama. Peale Pärnu langemist on mõisamehed liikunud edasi Tln alla, suvel rüüstasid tln lähiümbrust, ürit ka tln piirama hakata, kuid selleks polnud neil lihtsalt jõudu. Oodatakse Magnuse väge, kes kohale ei tulnud. Mõisamehed on sunnitud taganema toimub mitmeid kokkupõrkeid. Nt Läänemaal Sipka külas. 1565 ürit tagasi võtta ka pärnut, see ebaõnnestub, siis minnakse edasi Saaremaale, kui Saaremaalt tagasi tullakse kohtuvad rootslased poolakatega, kes olid siia tulnud riisuma ja röövima, poolakad võtavad rootslastelt sõjasaagi üle ja jätkavad rüüstamist. 1567 rootslased võtavad ette pikema sõjalise retke, lähevad endisel peapiiskopi alale. kaot rootslaste enda hinnangul Lunavere all 20 000 meest. Poolakad on oma võidust

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun