kolmas Interpretanta (mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Vahetu/dünaamiline/lõplik Märkide tüpoloogia Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme) I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III. märk suhtes olemuselt interpretanti 2.1 icon 1.1 qualisign 2.2 index 3.1 rhema 1.2 sinsign 2.3 symbol 3.2 dicent 1.3 legisign 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid v. laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. (I) (V) (VIII) (X) Rhematic Rhematic Rhemati Argumen Iconic Iconic c t Qualisign Legisign Symbol Symbolic Legisign Legisign
Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk Esitis Üksikmärk, kvaliteetmärk Reegelmärk märgiks on mingi Esmasus füüsiline tõsiasi, nt liiklusmärk moodustub seadusest, nt. omadus, nt roheline tänaval vile värv
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama
Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk Esitis Üksikmärk, kvaliteetmärk Reegelmärk märgiks on mingi Esmasus füüsiline tõsiasi, nt liiklusmärk moodustub seadusest, nt. omadus, nt roheline tänaval vile värv
Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad märke kui kodeeritud ligipääsu objektile. Peirce kategoriseerib märgitüübid: Märkide vormi omaduste ja olemise vormide interaktsioon on märke tootev graafik: Omadus Faktid Seadused Esmasus Teisesus Kolmasus Qualisign Sinsign Legisign Omadusmärk Esitis Üksikmärk, kvaliteetmärk Reegelmärk märgiks on mingi Esmasus füüsiline tõsiasi, nt liiklusmärk moodustub seadusest, nt. omadus, nt roheline tänaval vile värv
Moodustajateks on 3 korrelaati: esimene - triaadilise suhte Esitis (representamen) teine - selle Objekt kolmas - Interpretant (tõlgend, mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS