Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on
välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes Elab 80 aastat TOITUMINE JA PALJUNEMINE Toitub pisivähilistest, 4 tonni toitu päevas energiavajadus on u 1 500 000 kcal Emane sünnitab 23 aasta tagant 6 8 meetri pikkuse järglase Vaalapoeg imeb päevas umbes 90 200 liitrit emapiima. Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende lemmiksöök -- koorikloomad -- on läheduses parve kogunenud ja on valmis nahkapistmiseks. Maailma suurim elusolend
Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. PALJUNEMINE Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades
survega välja, et tekkinud purskkaev ulatub kuue meetrini. Keskkond Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu varutud paksule rasvakihile. Paljunemine Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevatest rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Siginemine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad.
hiljaaegu. Kindla peale on teada, et Vaikse ookeani kirdeosas elas üks sinivaal 34 aastat.Sinivaala ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal. Uuringu järgi kannab veerand sinivaaladest mõõkvaalade rünnakuis saadud arme. Kuna mõõkvaalad sinivaalu nii sageli ründavad, siis järelikult peavad need rünnakud vahel vilja kandma, aga kui suur osa rünnakutest mõõkvaalale edukalt lõpeb, on teadmata.Vaalaküttimise tagajärjel vähenes sinivaalade arv ligikaudu 200 000-lt (1930) umbes 1000-le (1965), kuni 1966. aastal sinivaalade püük keelati. Tänapäeval on sinivaalasid umbes 10 000 ja nende arv kasvab aeglaselt. Polaarhüljes Hülged söövad kalu, seepärast lõhuvad nad mõnikord kalavõrke. Kehapikkus 1,256,5 m, mass 903500 k g. Teistest loivalistest erinevalt ei paindu hüljeste tagaloivad pöialiigeste kohalt ette, vaid on kogu aeg taha suundunud (esiloivad on suhteliselt lühikesed). Loibadel on üsna tugevad küünised
Vaal suudab ära süüa isegi 425 kg planktonit. Arktilistes vetes ringi ujudes toituvad vaalad kolme liiki vähkidest. 4 Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni esinemistihedus on siin troopikameredega võrreldes 20 korda suurem. Vete kinnikülmumine põhjustab sinivaalade rändamise soojadesse troopikapiirkondadesse kesisemale dieedile. Planktoni vähesusest tingitud paastumise elavad vaalad üle tänu "varutud" paksule rasvakihile. Suurest kõhutäiest hoolimata on sinivaal võimeline arendama kiirust kuni 2030 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ning viibida vee all kuni 2 tundi. Seejärel ilmub ta vetesügavustest nähtavale, planktonit suurte ,,ampsudega" haugates
Planktoni esinemistihedus on jäistes vetes 20 korda suurem kui troopilistes. Sinivaala liikumiskiirus on 20-30km/h. Sinivaalad sukelduvad kuni 500m sügavusele ja võivad vee all olla isegi kuni 2 tundi. Sinivaal on vaalapüüdjate põhieesmärk. Tema keha töödeldi ümber rasvaks ja kiusplaatidest tehti korsette. 1930-´31 aastal tapsid vaala - püüdjad Antarktikas ära u. 30 000 sinivaala. Praegu nende arvukus kasvab, kuid sinivaalu on alles siiski u. 10 000. Sinivaalade kaitsele pühenduvad paljud looduskaitse organisatsioonid. Sinivaalad elavad kuni 80-aastaseks. Keskkond: Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Kõik mereimetajad pärinevad maismaaimetajatest. Ka sinivaal. Arvatavasti meelitas miljoneid aastaid tagasi vette need loomad toidurohkus
rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud. Kõige suurem terviklik leitud skelett kuulub 27 meetri pikkusele Diplodocus-ele ja jääb sinivaalade keskmisele pikkusele vaid 3 meetrit alla. Enamik saurusi oli palju väiksemad, kui sauropoodid ja nende keskmine suurus kõigub ajastust ajastusse. Kõige väiksem dinosaurus (kui mitte arvestada tänapäeva linde, keda loetakse ka tihtipeale dinosauruste alla) oli umbes tuvi suurune. See skelett kuulus Anchiomis-e nimelisele tiibsisalikule, kes kaalus kõigest 110grammi ja kelle keha kattis sulestik. Dinosauruste käitumist on uuritud läbi karjafossiilide, arvutiga simuleeritud
Näiteks kuidas sealsed inimesed elavad, mida söövad ning turistid saavad kõik selle läbi elada. Seal asuvad ka traditsioonilised kõrtsid, kus sealsed elanikud õhtuti koos käivad. PATAGOONIA Hõlmab provintsides Rio Negro, Neuquen, Chubut ja Santa Cruz. Patagoonia lõunapoolseim osa Lõuna-Ameerikas ( asub nii Argentinas ja Tsiilis) on suur piirkond, miilel on palju parke ja looduskaitsealasid. Patagoonia rannik on koduks suurtele karjadele, sinivaalade ja tuhandetele pingviinidele. Argentina patagoonia on tohutul territooriumil, mis aina tõmbab külalisi ligi. Seal asuvad kaunid järved, jõed, mäed ning orud. Patagoonia on koduks ka paljudele elusolenditele nagu nt: lindudele, sinivaaladele ning tuhandetele hüljestele. Kasutatud allikad · https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html · https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/maps/maptemplate_ar.html
annaabi.ee 
