· Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateost · "Opera"(läbikukkumine) · 1977. a uus versioon · Viimane lavateos "Cronaca del luogo" Loomingust · http://www.youtube.com/watch?v=9YUV2C4ryU · http://www.youtube.com/watch?v=mEiWQsJhjQ
avastati näiteks aastal 2006 ja ühe flöödikontserdi trükitud noot aastal 2010. Looming Loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga 40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga.
kapellmeistri surmale 1741, ei saanud Vivaldi ikka seda ametikohta. Ta suri 28. juulil 1741 Viinis astma tagajärjel. Ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi elus tal rahalisi probleeme polnud. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone. looming Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Ta sonaadid ei olnud kunagi kirjutatud ühele esitajale. Enim on tal soolisonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli basso continuos. Vivaldi esimesed välja antud teosed on 12 triosonaati (1705). Triosonaat on teos, mis on kirjutatud kahele pillile ja basso continuole, loo mängimiseks oli vaja vähemalt nelja instrumenti. Loomingu kontsertzanri jagatakse esituskoosseisu järgi kuueks: soolokontserdid (üks solist),
Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme žanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia . → Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat; → “Aastaajad”, “Torm merel”, “Öö”, “Tito Manlio” (kirjutas viie päevaga). → Vivaldit on jäljendanud ka J.S.Bach. → Eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale.
Vokaalteoste loomisel kasutab Berio esimese sammuna moodulteksti (lühike fraas, milles saab n-ö foneetiline materjalipak), nt teos ,,Sequenza III" (1966). Edasi tuletab Berio sellest materjalist foneetilise alfabeedi asusel, nn vokaalikette (sisuliselt on see liikumine mööda foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on rikkaliku tekstimaterjaliga teos. Kammermuusika Tuntuim ja enimmängitud oopus ,,Sequenza I-XIV" iga osa on iseseiseva kompositsiooniga ja eri esitajatele. Kõik osad on esituslikult nõudlikud ning solistidele tõeliseks meisterlikuks proovikiviks. Lavamuusika
Vokaalmuusika Uutmoodi tekstikasutus. Võtab sõnad lahti häälikuteks, mida kasutab iseseisvate struktuuriosadena. Sõnade tähendus kipub kaduma. Häälduses tugineb foneetikaalfabeedile. Vokaalteoste loomisel kasutab esimese sammuna moodulteksti ehk mingit lühikest fraasi, millest saab foneetiline materjalipank. Näiteks "Sequenza III". Teos on soololauljale. Laulja peab kasutaba ka ebatrasitsioonilisi hääle tekitamise viise. Kõige eksperimentaalsem vokaalteos "Sinfoniat". Postmodernismi tippteos. Kaheksa häält saadavad üksteisele silpe ja häälikuid, milest Marthin Luther Kingi nimi koosneb ja ainult lõpus laulavad enam vähem arusaadavalt välja. Kammermuusika Kõige tuntub teos "Sequenza I-XIV". Iga osa on iseseisev kompositsioon ja eri esitajale. . Lavamuusika 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. Pikim ooper "La Vera storia". Teos "Opera" ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis
Algav rokokoo kutsus esile esteetilised vaidlused Bachi stiili vastu(meloodia kontrapunkti vastu). Bachi teosed unustati peale tema surma kiiresti , neid hindasid vaid vähesed asjatundjad. Bach taasavastati romantikute poolt, 1851.a. ilmub esimene Bachi kogutud teoste sari, järgmine 1954. Tugevad mõjud Mozartile, Mendelssohnile, Schumannile, Brahmsile jne. Teosed: Suur missa (missa h-moll), Jõuluoratoorium, Johannese ja Matteuse passion, u. 200 kantaati, 6 Brandenburgi kontserti,15 sinfoniat, 40 oreliteost, süidid, 140 koraalielmängu jne. Lk. 13 VII TEEMA- KLASSITSISM. 1. Varaklassitsism. Mannheeimi koolkond. Joh. Stammitz. Ooperireform. Gluck. Üleminekud stiiliajastute vahel on järk järgulised. Uue stiili üksikjooned ilmnevad mõne helilooja puhul juba väga varakult, sealjuures aga vana stiili pikk järelmõju. Klassitsistlik stiil jõuab täie maksuvuse ja küpsuseni alles 1770.a
annaabi.ee 
