· Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi
Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
Ohud mere tagant-suhted ülemeremaadega elavnesid,rahulikele kaubandussidemetele vastandusid Skandinaavia sõjaretked eestisse. 600.aastal rootsi kunn Ingvar tuli väega eestisse. Peale seda,viikingite ajal, suhted elavnesid jälle. toimus ka viikingite sõjakäike eestisse. Ruunikivid-püstitati mälestusmärke eestisse langenud viikingitele. Suhted vana-vene riigiga- ,,Jutustus möödunud aegadest"- vanavene kroonika. põhjal,kutsusid venelased endale valitsejateks rjuriku, sineuse ja truvori. Suhted olid rahumeelsed. tsuudid- eestlaste nimetus eestlastele. Hiljem suhted halvenesid, võimukad vürstid tahtsid endale saada Eesti valdusi. 1030.-Jaroslav Tark lõi Tartu linna, nimetas selle Jurjeviks., tegelikult oli seal juba enne asula ja Jaroslav lihtsalt vallutas selle. sossolid-eestlaste nimetus. Eestlased muinasaja lõpul- rahvaarv kasvas, maa sai tihedasti asustatud. leitud on kirj. allikaid. Elatusalad- maaharimine-. kas
Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks. 862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele. Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud.
o IX saj esimesel poolel püstitati Rootsis mitmeid ruunikive, mis pühendatud Eestimaa langenud viikingitele. o VII-IX saj paiku hakkasid meie aladele saabuma esimesed idaslaavalsed. o Suhted Vana-Vene riigiga. Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori. o Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis
annaabi.ee 
