Kuulipildujad võeti esimest korda kasutusele I maailmasõjas. Need relvad olid väga tõhusad tapmaks vastase jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuoludest. Sinepigaas polnud just kõige tõhusam gaas tapmiseks, kuid see tekitas üle keha valusaid ville, silmad muutusid kleepuvaks ja valusaks ning jäädi pimedaks. Mehed sageli piinlesid nädalaid, enne kui surid. Sinepigaasil oli väidetavalt kerge sibula või mädarõika hais. Tangid
rahatrahvid ja isegi ähvardused. Millises maailmas me tegelikult elame? Millised ohud meid ähvardavad? Raha on üheks suurimaks motivaatoriks ning ühe väga ilmeka näite saab tuua lähiajaloost. Iraagi sõja ettekäändeks oli, et minnakse hävitama massihävitusrelvi, kuigi esitati raporte relvade leidmiste kohta, on selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori ja sinepigaasi. Neid mõlemaid valmistatakse igapäevastest puhastusvahenditest,mida on võimalik osta ka Eestis ja igati seaduslikult. Iraagi sõja põhjused on aja jooksul sujuvalt muutunud. USA-vastase terrorirünnakuga ei ole Iraaki suudetud seostada. Bin Laden ja teised Saudi Araabia terroristid on terrorismivastases sõjas sootuks ununenud. Sõja edenedes ongi selle peamiseks motiiviks saanud Iraagi rahva vabastamine diktatuurist ja maa demokratiseerimine. Saddam ei olnud tõesti
turseid. Kui kiiresti need sümptomid avalduvad, sõltub kemikaalide kontsentratsioonist sissehingatavas suitsus ning kahjuliku toime kestvust. Lisaks hingamisteede põletustele, ka mujal keha pinnal võivad olla põletushaavad, mis vajavad kohest meditsiinilist abi ja hospitaliseerimist lähimasse haiglasse . (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016) 2003.a Usa merejalaväelased leidsid Eufrati jões Nassiriya linna lähedal suures kontsentratsioonis sinepigaasi- ja tsuaniidiühendeid. Sinepigaas tekitab valulikke pikaajalisi ville ning võib põhjustada pimedaksjäämist, tsüaniid tapab sellega, et ei lase verel hapnikk kanda. (Delfi, 2003) 7 3. Tahm Liiklus, eriti diiselmootoriga liiklus, on tahma osakeste oluline allikas linnapiirkondades. Kuid mõnedes piirkondades võivad puidu või kivisüsi põletamine
Ypres'i lahing 22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri. Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. Verduni lahing Verduni lahing oli sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Lahing kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Üle 714 000 surnud sõdurit
(Tosso, 2004). Seda kasutatakse ka suuremate rahvahulkade korralekutsumiseks. Esimese massihävitusrelvana kasutatud kloor (Cl) mõjub halvasti nii silmadele, kui kopsudele, kus ta reageerib ja tekitab hapet (Robbins, 2013). Kloori vastu oli aga lihtsaks kaitseks gaasimask ja see kaotas oma efektiivsuse üpris kiirelt. Peale seda muutus see kasutuks relvaks ja sellega enam ei tegeletud.(Kaup, 2003) Parimaks keemiarelvaks loetakse ipriidi ehk sinepigaasi (inglise keeles ka mustard gas). Peale selle, et kokkupuutel saavad vigastada silmad ja kopsud, tungib see vedelik läbi riiete ja naha, seega lihtsalt gaasimaskist ja tavalisest mundrist kasu pole. Sinepigaas on väga püsiv, tekitav pinnareostus ei lase inimestel seal pinnal midagi kasvatada ja see pinnas ei pruugi olla isegi läbitav (Nõmm, 2008). Lisaks kasutatakse neuroparalüütilisi mürke (aine märgistused GB, GD, GA, VX).
2. K. Hergi, K. K. Kuiv, 2007. ,,Keskkond ja keemia. Ohud ja hüved." Tallinn, kirjastus Koolibri 3. BBC uudiste arhiiv, video. 2003. ,,Teadus ja keskkond. Science and environment", Tallinn, kirjastus TEA 4. National Audit Office, 2008. ,,Operating in Insecure Environments." Paperback 13 LISAD Keemiarelva rakendamine Vietnami sõjas Ipriidi mõju inimorganismile 14 ,,Sinepigaasi" mõju inimorganismile Tsüaniidhappega mürgitatud kalad 15 Somaani mõju all kannatavad kurdid Mürkaineid sisaldavad keemiarelvad 16
22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jeti selle tttu maha le 7 km pikkune rindelik. Gaasimrgituse sai 15 000 sdurit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ra kasutama. Sja ajal kasutati ka hiljem gaasirnnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sltumise ning thusate gaasimaskide kasutamise tttu ei andnud kunagi need rnnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54 % Keskriikide jududest. Saksa eesmrk oli sundida Venemaa sjast vlja astuma. Veebruaris andis Saksa vgi Augustowi metsades lgi Vene 10. armeele aga seda mber piirata ei nnestunud. Vene vgi vallutas Karpaatides 22. mrtsil Przemysli. 2. mail alanud lbimurdega Gorlice
2) DNA reparatsiooni efektiivsus; 3) Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale
DNA reparatsiooni efektiivsus; Mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kemikaalide poolt indutseeritud mutagenees 1927. a. näitas H. J. Muller, et röntgenkiirgus indutseerib äädikakärbsel suguliitelisi retsessiivseid letaalseid mutatsioone. Lisaks kiirgusele tõstavad mutatsioonisagedust rakus ka mitmesugused DNA-d kahjustavad ja modifitseerivad kemikaalid. Näiteks sinepigaas, mida kasutati II Maailmasõjas keemiarelvana, on mutageen. Sinepigaasi mutageense toime avastas Charlotte Auerbach'i uurimisrühm, kuid nende tulemusi ei avaldatud enne kui sõja lõppedes. Nii sinepigaas kui ka teised keemilised mutageenid kannavad DNA-s asuvatele lämmastikalustele alküülrühmi. Seetõttu nimetatakse selle grupi mutageene alküleerivateks ühenditeks. Keemilisi mutageene saab klassifitseerida ka selle alusel, kas nad on mutageense toimega nii replitseeruvale
annaabi.ee 
