Minu Eestimaa Kolletavad kased, punavad vahtrad, rohevad kuused, sinavad kadakad. Kui palju teate? Kui palju vestate? Aegadest iidsetest, uutest või kesksetest. Ei ole palju palutud või suurelt Isalt anutud. Sa hoia lindu, liblikat ja last, kui kõige väetimat. Nüüd prii oleme ikkestki ja dogmast nii mõnestki. Mu mõtted ja lapsed on seal, et elame oma kodumaal. Las lendab lind ja õitseb lill ja pihku tuleb vesivill. Kui õitsev lill ka seemneid annab,
armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat" Meie juured ei ole lapsepõlves M eie juured ei ole N ii me kasvame lapsepõlves, virnrohu kombel kodumullas ja kinni hakates siit ja maakamaras, sealt. murukoplis, Ja need lõputa kus aabitsalapsed keerlevad teed mängivad. ja need kauguses M eie juured on sinavad metsad, Ei igas nad päriselt paigas, unistuste mägedest kao. kust me kunagi rääkimata, Äkki haljendab mööda käinud. võõrad paigas ja ränduri kepp võõrad nimed Tallinna triloogia Diloog ia Katkend : Karl Ristikivi ,,Päevaraamat 1957- 1968", Varrak 2009 27.2.1963
Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin me kohtume siis See on ju armastus tund hüperboloid Ja sead end minekule Nüüd Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp Tundmuste seavad nad või näis siis tipp Sinu tundmuste tipp See on ju vabadus hüperboloid korda aje tule Ning ta on kiirgust täis Sinavad veed Vaikse ookeani veed Marmorpaleed Roosad marmorpaleed See on Jah korda oma tahet Nad ju paradiis hüperboloid saadavadki veel Pead üleval Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm me pahet Siin pargis siin Nõnda taevalik hurm See on ju igavik alleel hüperboloid Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid Plaadid 16 plaati Vennaskonnaga
Silmipimestav kiir Tunnete piir Meie tunnete piir See on ju hukatus hüperboloid Unistav sarm Sinu unistav sarm Zoja mu arm Minu Zoja mu arm See on ju igatsus hüperboloid Uinub Pariis Taas kui uinub Pariis Kohtume siis Siin me kohtume siis See on ju armastus hüperboloid Pealuuga lipp Surnupealuuga lipp 7 Tundmuste lipp Sinu tundmuste lipp See on ju vabadus hüperboloid Sinavad veed Vaikse ookeani veed Marmorpaleed Roosad marmorpaleed See on ju paradiis hüperboloid Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid ANARHIA Puhkeb koit ja Kustub eha Sina midagi ei pea Siis sa oskad vahet teha Mis on halb ja Mis on hea See on sinu Õigusteadus Mis on sinu vere sees Sina oled ainus seadus
palju erinevaid laule. Näide pulmalauludest mis on tavaliselt pulmalaulikutes. 1. Pulmalaul 13. Sõrmus 27.Las käia, armas 2. Kungla rahvas 14.Tule, Mannike õunapuu peremees 3. Vanamees raius jämedat alla 28. Heeringa laul puud 15. Merepidu 29. Väike neiu 4. Läänemere lained 16. Sinavad veed 30. Armsad silmad 5. Ma ei tea 17.Las laintes möllab torm 31. Postipoiss 6. Üksi rändan 18. Võta mind kaasa 32. Saaremaa 7. Kullast süda 19. Mustlase elu 33. Viljandi paadimees 8. Suhkrutükk 20. Sampanja 34. Ma tahaksin kodus olla 9. Valged roosid 21. Meri ja tüdruk 35. Sauna taga 10. Kõndis neiu 22
m), ehitatud 1813.a. KANUU (kolmekohaline, sobilik kalapüügiks ja loodus- ning linnuvaatlusteks siselahtedel- järvedel) rent 350 EEK/reis. Vajadusel transport tellimuskohta 8 EEK/km. Kanuud 3-18 inimesele, turvavarustus. Kalapüük, linnuvaatlus, fotoretked. 20 MERE- JA ELAMUSMATKAD VÄIKESAARTELE, KALASTUS- JA SUKELDUSREISID. Merest sündinud, kaugustes sinavad salapärased saared kutsuvad kohtuma siinsete randlaste, merelindude, hüljeste, lindude, omapärase loodusega ning saada elamus alati kordumatust merereisist. Reisid Abrukale, Vahase, Kasse saarele ning Linnusita, Kirju- ja Hülgesaarele. Tellijale sõidud kuni 12 reisijaga alusel-laeval sobival ajal ja sadamast. Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm
le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma kiila tolmu jalgadelt piihkida. Kauged sinavad maed silmapiiril nende meeli ei koih1ud. Veel vahem igatses keegi magesid, mis silmapiiri taga. Lambakarjus oli hoopis teistsugune. Kevadel, kui ussid hakkasid rooma- ma ja putukad lendama, kui inimesed unistasid katusel magamisest, kui kiinkad loid haljendama ja teerajad illes magedesseei olnud enam porist libedad, asus lambakarjus lojustega teele.Kevad saabustaies ilus ja valas karjuse siidame rohelist roomu tais
Albert Uustulnd / Albert Uustulnd Öö saabund sadama üle, laiutab lahtede suus. Tähtede helkivas süles naeratab kullane kuu. Tean, et mu tüdruk sa magad, tean, et sind suigutab tuul. Sinust mu akende taga jutustab kullane kuu. Refr. Tüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüdruk, sinust ma unistan vaid. :,: Oi neid kirsina punavaid huuli! Tüdruk, ütle mul, kust sa need said? :,: Kauguste kutset kui kuulen, see mind nii rahutuks teeb. Selles on meri ja tuuled, selles on sinavad veed. Sinul ja tormil ja taeval, midagi ühist on teil. Koos mulle meenute laeval 34 pikil ja pimedail öil. Refr. Tüdruk ... Reelingul naaldun ja laintes otse su pilku kui näeks. Karide kohinas kuulen kutset, su juurde et jääks. Sinule andsin kord sõna, usu, ma seda ka pean. Sina ja meri ja mina üks neist on liigne, ma tean. Refr. Tüdruk ... Vana vaksal R. Rannap / P. Ilus Mind jälle äratab üks vana tantsuviis,
Istuge pingile ja kuulake, kuulake hoolega, ja teist saavad teised inimesed." Indrek püüdis kujutella, mis võiks siin olla kevadel, kui on õied ja ööbikud, aga ta ei suutnud kuidagi uskuda, et siin võiks olla, nagu on kõrgel Vargamäel, kui kudrutab ja lööb sihku teder, karjub kauge kurg, mökitab taevakits ja häälitseb tuhat teist linnukest ning loomakest, asugu nad õhus, vees või mullas. Ei ole siis ilusamat paika ilmas, kui on Vargamäe. Kaugel rohelisel lagendikul sinavad metsatukad kuni taevaääreni. Aga praegu? Mis on seal praegu? Vilguvad seal ka tuled? Ei! Seal on pime! Vargamäe ümbrus on pime. Ainult ükskord -- Indrek mäletab seda nii selgesti -- vilkusid keset kottpimedat ööd Vargamäe soos tuled, nagu lehvitaks tuul hõlma laterna eest, ja hommikul käisid nad seal hundi jälgi otsimas. Äkki sündis midagi, mis rabas Indreku meeli: pimedas puude vahel seisis keegi tume, ähmane ja kolesuur, seisis ja vahtis nagu puie vahelt Indrekule otsa
annaabi.ee 
