Need protsessid omakorda põhjustavad ,,aneemiat" väärtuste lahustumisest ja normide puudumist tuleneva paine, mis viib indiviidi konflikti ühiskonnaga ja on otseselt seotud enesetappude arvu suurenemisega. Aneemilist painet on hiljem elavalt kujutanud eksistentsialist Albert Camus oma romaanis ,,Võõras". Saksamaal tegeles sarnaste küsimustega Durkheimi kaasaegne Georg Simmel (1858 1918). Nagu Durkheim oli ka Simmel rahvuselt juut. Kuigi vähem süstemaatiline, on Simmeli pärand äärmiselt inspireeriv ja huvipakkuv. Tema loenguid külastasid paljud Berliini intellektuaalid, kuid hoolimata pidevatest püüdlustest ja mainekatest toetajatest eesotsas Max Weberiga, ei saavutanud Simmel oma täieõiguslikuks professoriks nimetamist ennem kui 10 1914. aastal. Paraku algas koheselt I maailmasõda ning Strasbourgi Ülikooli auditooriumid kohandati ümber haiglapalatiteks
Kuna rikkus näitab austusväärsust ja tarbimine näitab rikkust. Mitte kõik tooted, vaid teatud tooted on selleks eriti sobivad. ,,Silmapaistev tarbimine" - pillav tarbimine, mille eesmärgiks on näidata oma rikkust ja seega edukust. Kuna rikkus näitab austusväärsust ja tarbimine näitab rikkust. Mitte kõik tooted, vaid teatud tooted on selleks eriti sobivad. 14. Millised on moe (näiteks Simmeli käsitluses) ja stiili (näiteks Hebdige käsitluses) erinevused? Mood, mis on tekkinud linnas (anonüümsus, palju inimesi, samasugused inimesed) pakub ühelt poolt võimaluse eristuda, teiselt poolt samastuda. Moe üheks tulemiks on see, et muutus muutub normaalseks. Kadedus, mida inimesed tunnevad ,,head elu" nähes, on head sorti kadedus, sest kunagi võib ka sinu õnn muutuda. Moeasjad pole põhimõtteliselt keelatud kellelegi, ütleb Simmel.
Guy Debord raamatus ,,Vaatemängu ühiskond": kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum (sama näiteks Umberto Ecol 'Reis Hüperreaalsusesse'); vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad; kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu. · G. Simmeli objektiivne ja subjektiivne kultuuri dimensioon Objektiivne on subjektiülene, s.o inimeste loodud objektiivne maailm (objektid, esemed). Subjektiivne kultuur on inimeste sees ja vahel toimiv kultuur, inimeste emotsioonid, kogemused, tunded. Simmel leiab, et raha piiritleb kogu kultuuri ja elurütmi. Toimub protsesside ratsionaliseerumine, emotsioonid jäävad tagaplaanile subjektiivset inimeste kultuuri asendab asjade ehk objektiivne kultuur. · Semiootika ja strukturalism (J
Sotsiaalne vorm (Simmel) interaktsiooni teatud vormid, mis võivad eri eesmärkide saavutamisel olla samad.Vormide analüüsil eemaldatakse sotsiaalsest tegevusest teatud fenomenid. (Sarnane Weberi ideaaltüübile.) Sotsiaalne tüüp nt vaene, seikleja jne. Igal sotsiaalsel tüübil on teistega teatud sotsiaalsed suhted ning teised ootavad temalt teatud asju. Tüübist saab see, mis ta on sotsiaalsetes suhetes teistega, kes annavad talle teatud rolli ja eeldavad teatud käitumist. Simmeli dialektika Indiviidi ja ühiskonna vahel on alaline pinge. Sotsialiseeritud indiviid on alati ühiskonna osa, kuid seisab samas sellest väljaspool. Ühiskond nii võimaldab kui takistab individuaalsust ning autonoomiat. Institutsioonid loovad ja piiravad inimese vabaduse. Diaad Kahene grupp, mis üldiselt on stabiilne. Grupis on ainult üks suhe. Kui indiviid grupist lahkub, siis see laguneb Triaad kolmest indiviidist koosnev grupp. Kõigi osaliste vahel on erinevad suhted
vanglaks. Weberi rõhk oli ideedel. Uurijad pidid püsima objektiivsete vaatlejatena. Weberi 2 vaatenurka: väärtusvaba uurimise vajadus, oht teadmiste väärkasutamise ees. Weber nõudis, et peame mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad - mõistmine. 1.11. Mis panuse andis Georg Simmel (1858-1918) sotsioloogia arengusse? Soovitas keskenduda suhtlevatele kinimestele, et saada vastust küsimusele, kuidas on ühiskond võimalik. Ühiskond oli Simmeli jaoks ühiskonnaliikmete vaheliste vastasmõjude muster. Alustas igapäevaelu elementidega ja jõudis suhete kvaliteedi analüüsimiseni. Tema objekt ja meetodid erinesid, kuid oli teistega sarnaselt vastu sotsiaalse käitumise taandamisele üksikisiksustele. Reaalsus moodustub ühtseks tervikuks alles inimeste omavaheliste suhete käigus. 1.12. Mis panuse andis Georg Herbert Mead (1863-1931) sotsioloogia arengusse? Inimestevaheline interaktsioon oli sotsioloogiliste uuringute peamine objekt
Mood on alati kohane, isegi kui see on ekstravagantne. Moekas olemine võib olla paljastav, kuid see ei ole kohatu. ,,Paljud naised tunneksid häbi olles võõra mehega oma toas kandes nii paljastavat dekolteed, kui nad kannava tavaliselt tänaval kümnete ja sadade meest eees." Moe kaudu toimub asjade samasugune devalveerumine nagu raha puhul: kui on liiga palju, siis väärtus kukub. Vrd Campbelli moodne ja traditsiooniline hedonism - saame rahulduse ja kohe hülgame. Simmeli probleemi tõstatamine - mood on ainult ülemklassidele omane. Alamklassid hakkavad ka seda tahtma ja ülemklass peab selle hülgama. 2 Huvitav: ebamoodsalt riides käimine on samasugune konformism nagu moekalt riides käimine, ainult miinusmärgiga. Paralleel sellise antikonformistliku konformsusega: ,,Klubi- vihkajate klubi on loogiliselt võimatu kkui psühholoogiliselt täiesti arusaadav fenomen" Inimene, kes laseb moel oma väliseid aspekte juhtida, annab rohkem vabadust
annaabi.ee 
