Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi. Pöidla-ava kootakse parema käe kindal III ja vasaku käe kindal II vardale. Pöidla-ava laiuseks arvestatakse silmuste arv, mis võrdub 1/3 kahe varda silmustest, ning lisatakse sellele veel kuni 2 silmust juurde. Nt kui igal vardal on 15 silmust, st kahel vardal 30 silmust, siis pöidla-avaks arvestatakse 30 : 3 = 10 + 2 = 12 silmust. Pöidla-ava moodustatakse kinda külkest 2-3 silmuse kaugusele (st enne pöidla-ava kudumist kootakse parema käe kindal III varda algusest 2-3 silmust, vasaku käe kindal kootakse II varda lõppu pärast pöidla-ava 2-3 silmust). Pöidla-avaks ettenähtud silmused tõstetakse kudumata
Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised,
alusta kohe esimesest reast. Sooniku pikkus vali endale meelepärane. Soonik võiks olla umbes 10 cm. Sokikand Sokikand koosneb kolmest osast: kannalakk; kannapõhi ja kannakiil Kannalakk Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umbes 2 kuni 5 cm ja seejärel alustame kannalakka kudumist. Esmalt kontrolli, et varrastel oleks võrdne arv silmuseid, Soki loomislõnga ots jäetakse alati kanna taha, st kannalakk kootakse 4nda ja 1se varda silmustest. Kannakude parempidisel poolel: esimese silmuse tõstad(parempidise võttega), teise kood parempidi läbi, kolmanda tõstad, neljanda kood parempidi läbi - ja nii lõpuni (neljanda ja 2 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 esimese varda silmused - võid nad tõsta ühele vardale, et oleks lihtsam). Seejärel keerad töö teist pidi ja kood kannalaka KÕIK silmused (pahemalt poolelt) pahempidi läbi. Ja jälle
Kinda kudumine KINNAS Kinnast kootakse viie vardaga nagu sokkki. Randme osa kootakse soonikkoes või sakilise servaga. Soonikkoes kududes algab muster pärast randmeosa valmimist. Kaks rida kududa ühevärviliselt parempidises koes (enne mustrit) kasvatades igal vardal kuni kaks silmust lisaks. PÖIDLAAVA Vasaku käe kindalt teisele vardale, parema käe kindal kolmandale vardale. Pöidlaavaks arvestatakse ⅓ kahe varda silmustest + 1-2 silmust. Näiteks vardal on 12 silmust: 24 : 3 = 8 + 2 = 10 OTSA KOKKUVÕTMINE EHK KAHANDAMINE Esimese ja kolmanda varda alguses kootakse kaks silmust ületõstmisvõttega kokku, teise ja neljanda varda lõpus kaks silmust parempidise võttega kokku. PÖIDLA KUDUMINE Pöidla kudumiseks korjame pöidlaava silmused vardale. Külgedele lisame ühe silmuse (kummalegi küljele). Teiselt poolt tuleb hakata silmuseid üles nokkima. Jagame silmused
Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse
nii, et nupp või sangakoht vabaks jääb, ja riputage sangast läbipandud paela abil kuivama. Müts kootakse kahe vardaga edasi-tagasi-ribades nagu sall, kusjuures salli laius annab mütsi kõrguse ja kududa tuleb nii pikk tükk, et see ulatuks ümber pea. Diagonaaltriibuline müts kootakse kahe varbaga edasi-tagasi-ribades nagu põigiti kootud sall, ühelt servalt silmuseid kahandades ja teiselt kasvatades. Soonikkoes müts kootakse vaheldumisi parem- ja pahempidistest silmustest. Paksu soonikupinna annab patentkude. Patentkoes müts kootakse kahel vardal. Kudumist alustatakse mütsi servast ja lõpetatakse pealael. Silmuseid ei kasvatata ega kahandata. Esimesed 2-4 rida kootakse parempidi, siis ei veni serv välja. Edasi kootakse patentkoes. Kui sama müts kootakse soonikuna parem- ja pahempidistest, kokkutõmbamiseks jääb silmuseid liialt palju. Silmused kootakse maha lõdvalt kas pahempidisel real parempidiste keerdsilmustega või parempidisel real
Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna vahe umbes 10--14 silmust. Arvestada, et kaht värvi lõngaga kootud (mustriga) sokk venib väga vähe. Soki pikkust ja laiust jala peal proovida. Soki kanna kudumine (nn. saksa känd). Känd kootakse järgmiselt: pool silmuste üldarvust (jalapealne osa) jääb kahele vardale, seda osa esialgu edasi ei koota (JOON. 1.). Känd kootakse kahel ülejäänud vardal olevatest silmustest edasi-tagasi ridades, nii et ääred jäävad silmuselised. Kanna kõrguseks kootakse tavaliselt 17 rida, s. o. 6--7 cm. Kannaosa kudumisel võtta villase lõnga kõrvale üks kapronlõng, mis teeb kanna kulumisele vastupidavamaks. On kanna kõrgus valmis kootud, siis jagada see kolmeks võrdseks osaks (JOON. 2). Siitpeale ei koota kända enam edasi-tagasi ühest äärest teise, vaid põhjaosa edasi-tagasi ridades järgmiselt: kanna põhja rea
kalasaba jne.Vikeldamine on viklite kudumine enamasti parempidisele koepinnale. Ornament moodustub diagonaalselt üle koepinna kulgevatest parempidiste silmuste ridadest. kirjatud-, Kirjamine on parempidises koes mitmevärvilise mustri kudumine. Kirjatud ehk mitmevärvilise mustrilise koepinna moodustavad samal real kahe või enam eri värvi lõngaga kootud silmused. Kirjatud esemed on tavaliselt kootud parempidises koes (kuigi esineb ka pahempidi silmustest loodud koekirju) kas edasi-tagasi ridadena, või ringselt. roositud-, Roosimiseks nimetatakse mustrilõngade põimimist kudumise käigus põhikoe silmuste vahele. pitsilisi koepindu, ... hõredad augulised koekirjad, mis saadakse õhksilmuste kudumisel. Õhksilmuste korrapärane paigutus koepinnal kujundab koekirja. Õhksilmus suurendab silmuste arvu koekirjas, seega peab igale õhksilmusele kaasnema ühe põhikoe silmuse vähendamine.
ülejäänud kahele vardale. Pöidlaava teiselt küljelt korjasin sama palju silmuseid kui haaknõelalt, lisaks kummaltki küljelt 1 silmuse. Pöialt kudusi kuni poole küüneni. 2.5.4 Pöidla otsa kahandamine Kolmel vardal peab olema võrdne arv silmuseid. Pöidla otsa sujuva kahandamise puhul kudusin ühel ringil 2 silmust kokku varda algusest, järgmisel ringil varda lõpust. Kordasin tegevust kuni igale vardale jäi 2 silmust. Katkestasin lõnga ja tõmbasin nõelaga igast silmustest läbi ning sulgesin otsa. 9 2.6 Kinda otsa kudumine Kinda kudusin kuni väikese sõrme otsani. Valmis veel 8 osa valge kirjaga mustrit. Alustasin külgedelt kinda otsa kahandamist. Kahandamisel kudusin silmused tugevamalt, et töösse ei jääks auke. Kahandust kudusin olenemata mustrist sinise lõngaga. Kahesilmuseline kahandus. 1. ja 3. varda alguses kudusin kaks silmust ületõstmisega parempidi kokku. Tõstan esimese
Arboristitöös moodustatakse sõlm tavaliselt läbi viskeraskuse rõnga (joonis 8). Rõngastena toimivad arboristi töös ka karabiinid (joonis 8a), lintaasad ehk slingid ning köitest moodustatud aasad. 9 Joonis 8. Lehmasõlm viskeraskuse rõngal Joonis 8a. Lehmasõlm karabiinil Lehmasõlme on võimalik moodustada ka ümber teiba või oksa. Lehmasõlm on kõigist silmustest kõige ebakindlam, seda eriti juhtudel, kus köie vabadele otstele langevad erinevad koormused. Kui pinge all on ainult üks vaba ots, on sõlme võimalik muuta tugevamaks, lukustades pingevaba otsa, tõmmates selle lengi ja rõnga vahelt läbi. Lehmasõlme kasutatakse näiteks viskenööri kinnitamisel koti külge, lisaankrupunkti tekitamisel, jala toetamiseks ning oksa “püüdmisel” slingiga. 2.4 Vaiasõlm (Simple Noose) Vaiasõlm e
metoodikate põhistel uuringute alusel loodud FC-TAD mudeli järelduste kokkulangevus. FISH 3C CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks CT põhiliseks strukturaalseks elemendiks on kromatiini domeenid. fraktaalne gloobul. Nii CD kui FG sarnased suuruse poolest. Kromatiini domeenid on ehitatud Kromosoomid koosnevad diskreetsetest mitmetest kromatiini silmustest. dopoloogiliselt seotud domeenidest (TADidest). Ühes gloobulis u 10 TADi. Dünaamiline iseloom võimaldab CD Silmus-interaktsioonid on piiratud ühte pindade lühiajalist kontakti in cis ja in TADi ja tihti jätavad vahele ühe või trans, mis võimaldab kromosomaalseid rohkem geene lineaarsesse dimensiooni. korraldusi ja mitte-suvaliste kromatiini Samas TADis olevad geenid võivad
annaabi.ee 
