möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele, et nad koolist välja ei langeks. Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv? Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu! Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada. Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi
Kohalikus Galaktikarühmas on veel üle kahekümne teise galaktika. Sinna kuuluvad spiraalsed, elliptilised ja korrapäratud galaktikad. Tuntakse ka paljusid teisi galaktikaparvi. Mõned neist sisaldavad ainult väheseid galaktikaid, teised jälle on palju suuremad. Üks suuremaid galaktikaparvi, milles on sadu liikmeid, asub Persuse tähtkujus. ( 2; lk.32 33 ) TÄHTKUJUD Esimesel pilgul paistab öine taevas segipaisatud tähtede kogumina. Juba ammustest aegadest on inimesed tähti silmitsenud ning märganud kujundeid ehk tähtkujusid. Kuigi tähed liiguvad maailmaruumis, asetsevad nad üksteisest väga kaugel ja nii paistavad nende asukohad isegi paljude sajandite jooksul vaevu muutuvat. See on sama efekt, mis tekib, kui vaadelda lähedal oleva linnu lendu ja paljude kilomeetrite kaugusel lendavat reaktiivlennukit. Lennuk näib liikuvat palju aeglasemalt kui lind ainuüksi seetõttu, et ta on palju kaugemal. Tähtkuju tähed ei ole tegelikult lähestikku
Naabri aias palub Aleksander Ekkel minna vaatama kuidas Eldal on ja talle juua-süüa viia, sest millegipärast on tal ise häbi ja puudub julgus , et seda ise teha. Seega lähebki Ekke nüüd Peedrega tallu. Ta on aidas, istub Elda voodiäärele ja räägib, et kujuta nüüd ette Elda, et mina olen aleksander. Ja nõnda rääkis Ekke Eldale kõiksugu ilusaid sõnu, kuid ühtäkki ütleb Elda Ekkele, et ta armastab teda, mitte Aleksandrit, et ta on alati ainult Ekket silmitsenud, ei kedagi teist. Ekke käsib naisel vait olla ja hakkab edasi Aleksandrit mängima, nõnda teeb ta seda kuni hommikuni. Kui ekke lahkub seisab väljas Aleksander, kes küsib Ekkelt, kuhu minek. Ekkel on aga kindel plaan jälle ära minna, nii lähevadki Aleksander ja Ekke koos maantee peale, joovad veini, söövad liha ja saia. Nüüd käib Ekke Aleksandril naise juurde tagasi joosta, et ta saaks oma teed minna, nad võtavad lahkumineku napsid ja mõlemad lähevad oma teed.
Naabri aias palub Aleksander Ekkel minna vaatama kuidas Eldal on ja talle juua-süüa viia, sest millegipärast on tal ise häbi ja puudub julgus , et seda ise teha. Seega lähebki Ekke nüüd Peedrega tallu. Ta on aidas, istub Elda voodiäärele ja räägib, et kujuta nüüd ette Elda, et mina olen aleksander. Ja nõnda rääkis Ekke Eldale kõiksugu ilusaid sõnu, kuid ühtäkki ütleb Elda Ekkele, et ta armastab teda, mitte Aleksandrit, et ta on alati ainult Ekket silmitsenud, ei kedagi teist. Ekke käsib naisel vait olla ja hakkab edasi Aleksandrit mängima, nõnda teeb ta seda kuni hommikuni. Kui ekke lahkub seisab väljas Aleksander, kes küsib Ekkelt, kuhu minek. Ekkel on aga kindel plaan jälle ära minna, nii lähevadki Aleksander ja Ekke koos maantee peale, joovad veini, söövad liha ja saia. Nüüd käib Ekke Aleksandril naise juurde tagasi joosta, et ta saaks oma teed minna, nad võtavad lahkumineku napsid ja mõlemad lähevad oma teed.
190 olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi peene pihaga rüütli-preili unustas tema pärast hädaohu, mis kallitele l^uubedele lendavate sädemete poolt ähvardas. Ühe sõnumi järgi olevat koguni komtuuri vennatütar, kui ta seppa esimest korda silmitsenud, järgmisel ööl niisugust unenägu näinud, et kui ta seda oma pihiisale üles tunnistanud, see auline isand väga tõsiselt pead olevat raputanud. Kui lõpuks veel nimetame, et sepp Villu poissmees või koguni vanapoiss oli -- kui kolmekümne kähe aastast meest nõnda võib nimetada --, siis on lugejal tema täielik pilt käes. 2 Oli südatalve aeg, kui Villu ühel päeval pärast lõunat töö sellide hooleks jättis, näo puhtaks
Eilne pidu, saadikud, Coppenole ja narride paavst on kõigil veel suus; selle kõige üle naljatatakse ja naerdakse võistu. Vahepeal on neli ratsa-seersanti, kes parajasti häbiposti igasse külge on asunud, juba enda ümber kogunud suure hulga platsil laiali olevat pööblit, kes, lootuses kord jälle väikest karistust näha, kannatlikult ootab ja igavust tunneb. _ Kui nüüd lugeja, pärast seda kui ta neid elavaid, kära-nkkaid vaatepilte kogu platsil on silmitsenud, pöörab oma pilgu kaldapealse läänepoolsel nurgal asuva vana Poolgooti, poolromaani torni poole, mida Roland'i torniks kutsutakse, siis märkab ta selle fassaadi ühes ääres suurt avalikku palveraamatut rikkalike kaunistustega, niida vihma eest kaitseb väike katus ja varaste eest võre, mis siiski ei takista raamatut lehitsemast. Selle Palveraamatu kõrval platsi pool küljes on kitsas terava-võlviline müüriauk kahe ristatud raudlatiga; see on ai- 193
Laeva kiiluvees järgnes paat, väike nõrk täpe hiiglase kõrval. Sellal kui ohvitser silmitses mileedit, oli viimane, nagu võib arvata, omakorda ohvitseri silmadega otse õginud. Aga kui see tulisilmaline naine tavaliselt oskas lugeda nende südameis, kelle saladustesse ta tahtis tungida, leidis ta seekord ees nii rahuliku näo, et tema uurimine jäi täiesti tulemusteta. Mileedi ees seisatanud ohvitser, kes oli teda vaikides hoolikalt silmitsenud, võis olla umbes kahekümne viie kuni kahekümne kuue aastane. Tal oli valge nägu ja helesinised, sügaval asetsevad silmad,, ta peen ja kaunilõikeline suu oli liikumatu oma joonte korrapärasuses. Tugevasti väljakujunenud lõug kõneles tahtejõust, mis tavalise briti tüübi puhul on vaid 513 kangekaelsus. Tema veidi tagasikalduvat laupa, nagu see on omane poeetidele, entusiastidele või sõduritele varjutasid kergelt lühikesed ja hõredavõitu juuksed, mis olid